Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Merkel nõuab Euroopa Liidu leppe muutmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Angela Merkel.
Angela Merkel. Foto: AFP / Scanpix

Saksa kantsler Angela Merkel heitis kinda Euroopa Liidu partneritele ja väitis, et eurotsooni stabiilsuse tagamiseks on hädavajalik Lissaboni leppe muutmine.

Kantsler ütles eile Bundestagi ees esinedes jõuliselt, et kavatseb iga hinna eest veenda teisi ELi liikmeid: edasiste finantskriiside välistamise mehhanism tuleb raiuda euroliidu leppesse, et sellele vääramatu õiguslik jõud tagada.

Saksamaa võitleb permanentse «kriiside lahendamise mehhanismi» eest, mis asendaks maikuus ELi rahandusministrite poolt kokkulepitud 440 miljardi euro suurust päästefondi. Samuti tahab Saksamaa lisada leppesse klauslit, mille kohaselt võiks liikmesriike «viimase võimalusena» jätta ilma hääletusõigustest – et sundida neid riigivõlad ja eelarvepuudujäägid kontrolli alla võtma.

Merkel kinnitas, et andis oma nõusoleku eurotsooni reeglite projektile vaid tingimusel, et kõik 27 ELi liikmesriiki nõustuvad muudatuste sisseviimisega leppesse.

«See on terviklik pakett,» kuulutas ta ja lisas, et sel nädalal toimuval tippkohtumisel tuleb anda Euroopa Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle konkreetsed juhised, kuidas kirjutada 2011. aasta märtsi lõpuks valmis leppe muudatuste projekt.

Mitmed ELi liikmesriigid tunnevad õudust juba selle mõtte juures, et Lissaboni leppe tekst taas avatakse. Võeti see ju vaevu vastu pärast kümme aastat kestnud muserdavaid ja riiakaid läbirääkimisi.

Leppes on kirjas ELi juhtimise põhireeglid, sealhulgas võtmelise tähtsusega klausel, mis sätestab, et iga liikmesriik vastutab ise omaenda võlgade eest.

Berliin väidab, et permanentne kriisilahenduse mehhanism – milles sisalduksid ka võlgade restruktureerimise ja finantsabi reeglid – ei ole ilma nimetatud klausli muutmiseta võimalik. Leppesse tuleks Saksamaa nägemuses lisada punkt, et kogu rahaliidu stabiilsust ähvardavate finantskriiside puhul on võimalik rakendada kriisimeetmeid.

Saksa kantsler kaitses ka oma läinudnädalast kokkulepet Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyga, kui ta nõustus leppe muutmise võimaluse nimel lahjemate sanktsioonidega eelarvedistsipliini rikkujate suhtes.

«On tõsi, et Prantsuse-Saksa kokkulepe ei ole Euroopas veel kõik,» ütles ta. «Kuid samas ei saavuta ilma Prantsuse-Saksa kokkuleppeta midagi.»

Merkel ütles, et sanktsioonid ja meetmed, mis ELi rahandusministrid Van Rompuy juhtimisel koostavad, tulevad karmimad ja efektiivsemad kui praegused reeglid. «Nad tulevad rutem ja hakkavad kiiremini toimima,» ütles ta.

Kantsler rõhutas, et kogu Euroopa vajab «stabiilsuse kultuuri» ja hoiatas, et esialgu pole veel kindel, et Euroopa kriisist tugevamana väljub: «Astuda on vaja mitu otsustavat sammu. Tegutseda tuleb nüüd, mitte kunagu tulevikus.»

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles