Puhkusekompensatsioon, mille kaotamist peaminister Juha Sipilä tööturu osapooltele muude kärbete vältimiseks pakkus, on tegelikult jäänuk 1970ndatest, vahendab Soome rahvusringhääling YLE.
Üks Soome kriisi lahendusi: 70ndate jäänuki kaotamine
18. september 2015, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1971. aastal streikisid masinatööstuse ametiühingu Metalliliitto liikmed juba seitsmendat nädalat ning töötajad hakkasid tasapisi hoopis Rootsi tööle minema. Et nad siiski oma töökohtadele Soomes naaseks, mõtles Metalliliitto välja «puhkuselt naasmise tasu», mis toona oli kümme protsenti kuupalgast.
Pikapeale levis puhkuselt naasmise tasu ka teistele elualadele. «Pikka aega oli see justkui boonus, mis innustas puhkuse järel samale töökohale naasma,» rääkis YLE-le Helsingi ülikooli tööõiguse professor Kari-Pekka Tiitinen.
Tänapäeval on puhkuselt naasmise tasu suurus 50 protsenti kuupalgast. Näiteks 3000 eurot kuus teeniv töötaja saab selle tasuna 1500 eurot. Enamasti saadakse raha kätte juba puhkusele minnes, koos «päris» puhkusetasuga.
«Vanasti oli see tasu seotud sellega, et töötaja ka tegelikult naasis puhkuselt. Tänapäeval sõltub tasu vaid sellest, kas töösuhe on jõus,» ütles Lapi ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse professor Jaana Paanetoja YLE-le.
Puhkuselt naasmise tasu maksmine oleneb sellel alal kehtivast raamtöölepingust. Siiski ei osanud Tiitinien ja Paanetoja nimetada ühtki valdkonda Soomes, kus seda tasu ei maksta.
Samas ei sisaldu puhkuselt naasmise tasu üheski seaduses, see ongi kirjas vaid töölepinguis.
«Tasu ei saa kärpida seadust muutes. See on eraõiguslik, kahe osapoole vaheline asi. Selles lepitakse kokku töölepingutes,» ütles Paanetoja. Sestap ei saa tasu ära kaotada valitsus, vaid tööturu osapooled peavad kokku leppima, et seda raamtöölepinguid uuendades enam ei lisata.
Kiiret tulemust puhkuselt naasmise tasu kaotamisega siiski ei saa, sest praegused raamtöölepingud on jõus ülejärgmise aastani. Alles uusi lepinguid sõlmides saab tasu kärpida või kaotada.
Samas on pühapäevase töö kompensatsioonil ja ületunnitöötasul Soomes veel pikem ajalugu kui puhkuselt naasmise tasul. Soome tööseadus, millega kompensatsioon ületunni- ja pühapäevase töö eest kehtestati, võeti vastu 1917. aastal. Ka kompensatsiooniprotsent pole saja aastaga muutunud.
Tiitinen ja Paanetoja on mõlemad seda meelt, et ilmselt lepivad töövõtjad kergemini puhkuselt naasmise tasu kaotamise kui ületunnitöötasu kärpimisega. «See oleks valutum lahendus töötajate seisukohast. Ka tööturu osapooltele on see kergem, sest see tabab võrdselt kõiki,» ütles Tiitinen.