Brüssel taunib Eesti kvoodiäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/10/27/456060t1hdd98.jpg)
Kliima soojenemise vastu võitlevad ametnikud ja poliitikud taunivad euroliidu uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti äri sooja õhuga ehk AAU kvoodiga, sest see kasvatab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist maailmas.
Euroopa Komisjoni kliimavolinik Connie Hedegaard tahab, et järgmisel, 2013. aastal algaval perioodil uusi AAU kvoote riikidele ei jagataks. Eesti soovib tulevikus AAUdest loobumise eest hüvitist.
«Oleme nõus loobuma AAUdest teatud tingimustel, st kokkulepitava kompensatsioonimehhanismi kaudu,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov. «Euroopa Komisjon on selleks välja pakkunud ka variante, aga sellest on veel vara rääkida.»
AAU ehk sooja õhu avastas Eesti valitsus mullu, kui otsis peaaegu meeleheitlikult allikaid, kust riigieelarvet täita. Kvoodimüügi võttis oma ülesandeks otse peaministrile alluv riigikantselei. Riigikantselei inimesed on ka märkimisväärse koguse kvoote müünud. Brüsseli kliimasoojenemise vastase võitluse eest vastutavad ametnikud näevad aga Kyoto protokolli ühe suurema nõrkusena just AAUde ülejäägiga kauplemist.
Hedegaard märkis üleeile ajakirjanikele esinedes, et Venemaa ja Euroopa riikide käsutuses olevad AAU kogused, 11 miljardit tonni, on võrdsed süsinikdioksiidi kogusega, mida euroliit püüab eeloleva kümne aastaga säästa. Hedegaard ütles, et Euroopa Komisjoni eesmärk on piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist kogu maailmas. «AAUde jagamine ka uuel perioodil pole tark strateegia,» märkis Hedegaard.
Kyoto protokolli järgmine arvestusperiood algab 2013. aastal. «Meil on küsimus, kas AAUd ei peaks kuuluma Kyoto protokolli ajalukku,» toetas Hedegaardi komisjoni kliima peadirektoraadi juht Jos Delbeke. Ta märkis, et euroliidu uued riigid ajavad agaralt äri AAU kvootidega, kasvatades sellega kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist maailmas.
«Me oleme uutele riikidele öelnud, et mõelge, mis saab siis, kui Venemaa ja Ukraina tulevad oma AAU kvootidega turule,» märkis Delbeke. «AAU turg upub sel juhul, sest Venemaal on sedavõrd palju kasutamata AAU kvoote, ja ühe ühiku hinnaks kujuneb umbes üks eurosent.»
Delbeke lisas, et mõistlik oleks vältida kasvuhoonegaaside kvootide müüki väljapoole euroliitu. Kokkuvõttes kinnitas Delbeke aga, et kuna AAUde müük on Kyoto protokolliga seadustatud tegevus, ei saa komisjon seda äri takistada.
«AAU ühikute müük Jaapani kompaniidele vastab Kyoto protokolli tingimustele, võimalustele ja õigustele,» kommenteeris Eesti positsiooni Gromov. Eesti valitsus müüb sel ja järgmisel aastal AAU ühikuid kokku umbes 2,2 miljardi krooni eest.
See raha annab valitsusele kindlust deklareerida, et riigieelarve puudujääk on jätkuvalt euroliidu väiksemaid, kui mitte kõige väiksem. Samuti on juba välja valitud koolimajad, mida kvoodimüügi raha eest renoveerima hakatakse.
Üks suuremaid selliseid investeeringuid on plaanitud teha Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi ajaloolise koolihoone renoveerimiseks. Majandusministeerium valmistab ette konkurssi tuuleparkide ehitajatele, kes saaks rahastust AAUde müügitulust, ja räägitud on ka keskkonnasäästlike busside ostust.
Eesti valitsus on seni teatanud, et AAUde müük aitab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada, kuna näiteks meie renoveeritud koolimajad ja riigiasutuste bürood kulutavad vähem energiat. Kuid märkimata on jäänud, et kasutamata kasvuhoonegaaside müük tähendab seda, et neid ostnud kompaniid saavad ostetud ühikute võrra kauem keskkonna saastamist jätkata.
AAU äri pole esimene kord, kui Eesti riik kasutab ära Euroopa kliimapoliitikat. Eelmisel kasvuhoonegaasikvootidega kauplemise perioodil müüs Eesti Energia tasuta sülle langenud kvoote miljardite kroonide väärtuses. Eesti riik võttis sellest rahast vähemalt kahe miljardi krooni väärtuses dividendidena riigikassasse.
Eesti riigil on AAUsid praegu üle, sest võrdlusaastal 1990 oli Ida-Virumaa põlevkivitööstus rakendatud ka Loode-Venemaa elektritarbimise katmiseks. Nõukogude Liidu kokkukukkumise ja Eesti iseseisvumise järel vähenes riigis tööstustootmise maht ja seega ka õhu saastamine kasvuhoonegaasidega.
Eesti tööstus paiskab kasvuhoonegaase õhku praegu umbes poole vähem kui 1990. aastal. Samal põhjusel oli ka ettevõtteile jagatavaid kvoote eelmisel perioodil üle. Samas on kvootidega priiskamine juba Eestile kätte maksnud, sest praegusel kvoodikauplemisperioodil pole valitsus suutnud komisjoniga kokkuleppele saada koguse üle, mida Eesti ettevõtted võiks tasuta saada.
Mis on AAU?
• Kliimamuutuste raamkonventsioon Kyoto protokoll paneb selle ratifitseerinud riikidele kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside (CO2) õhkupaiskamist aastail 2008–2012 võrreldes 1990. aastaga. Riikide kohustused on erinevad.
• Samuti antakse nendele riikidele õigus kaubelda Kyoto protokolli lubatud heitkoguse ühikutega ehk AAUdega (assigned amount unit). See tähendab, et riigid, kes ületavad oma eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamisel, võivad müüa oma kvoodiülejäägi riikidele, kes on oma eesmärkidest maas.
Allikas: keskkonnaministeerium