:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/10/28/456093t1h38d0.jpg)
Teenusepakkujad usuvad mobiilse interneti headusesse ja julgustavad inimesi seda proovima, paraku võib väike eksimus kasutajale üsna kalliks maksma minna.
Vead m-interneti kasutamisel võivad kulukaks osutuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mobiilifirmal EMT tuli mõni nädal tagasi tegeleda juhtumiga, kus m-interneti testinud klient ajas segi interneti kasutamiseks mõeldud SIM-kaardi ja tavaliseks kõneteenuseks mõeldud kaardi. Selline pealtnäha väike eksimus oleks testijale paaritunnise internetikasutuse eest võinud tuua pea 20 000-kroonise arve.
«Õnnetuseks ajas ta SIM-kaardid segamini ja hakkas internetti kasutama kõneteenuseks mõeldud numbriga, millel kuutasulist mobiilse interneti paketti polnud. Küll aga on kõigil numbritel avatud internetiteenus väikekasutuseks, mistõttu ta sellega internetti kasutada saigi,» selgitas juhtunud EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. «Piltlikult öeldes toimus talvepuude ostmine hambaorkide kaupa, mis rahaliselt muidugi otstarbekas ei ole.»
Kuna tol korral oli ilmselgelt tegemist juhusliku inimliku apsakaga, tühistas mobiilifirma arve.
Ole SIM-kaardiga valvas
EMT konkurendi Elisa klienditeenindusest on aga käinud läbi juhtumid, kus inimesed on interneti kasutamiseks mõeldud SIM-kaardiga teinud telefonikõnesid. Helistamisel pole sellisel juhul mingeid takistusi, kuid see on oluliselt kallim. Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul maksab mobiilse andmeside SIM-kaardiga helistamisel kõneminut kaks krooni ja 54 senti. See on viis korda rohkem kui kõige odavam tavaline kõneminuti hind.
Mobiilse interneti kasutamisega seotud mured pole päris võõrad ka tarbijakaitseametile. M-interneti kasutajad on tarbijakaitsele kurtnud nii arvete kui ka andmeside kiiruste üle. Täiesti omaette teemana tõi ameti pressiesindaja Kadri Kauksi välja nutitelefonidega seotud pöördumised, kus inimesed saavad suuri arveid selle eest, et nad pole osanud telefoni õigesti seadistada ning telefon kasutab ise vaikimisi andmesidet, seda paraku mitte just kõige otstarbekamal ja odavamal moel.
Nendest muredest hoolimata peavad teenusepakkujad mobiilset internetti suure potentsiaaliga teenuseks.
«Tänavust aastat võib siiski juba lugeda murranguaastaks, kus inimesed on valdavalt aru saanud, mis asi mobiilne internet on ja millega seda süüakse. Varem kiputi arvama, et mobiilne internet on ainult interneti kasutamine mobiiliga,» ütles Kaja Sepp, kuid kordas samas üle, et m-internet on liikuv, kaasavõetav internet, mida võib kasutada nii arvuti kui mobiiltelefoniga.
Populaarsus alles tuleb
Nii EMT kui ka Elisa esindajate sõnul on praegu käes aeg m-interneti masskasutusse jõudmiseks. Turule tuli mobiilne internet 2005. aastal, ja kui arvestada, et näiteks SMSide saatmine sai 1990ndatel massiliseks viie-kuue aastaga, siis on praegu käes just m-interneti aeg.
Marika Raiski avaldas, et Elisa tulevikuvisiooni järgi hakkavadki tarbijad lähiaastatel kasutama peamiselt mobiilset internetti, kaabliga internet jääb teistsuguste teenuste, näiteks telepildi edastamiseks.
Mobiilifirmade ennustusi toetavad ka TNS Emori sel kevadel tehtud küsitluse tulemused, mille järgi on 80 protsenti inimestest m-internetist huvitatud. Rohkem kui pooled nendest on valmis ka mobiilse interneti kasutamiseks, kui kaotataks mahupiirangud ja hind jääks alla 100 krooni.
M-interneti jõudsat kasvu ennustavad ka rahvusvahelised analüütikud – 2014. aastaks peaks maailmas mobiilse interneti kasutajaid olema 1,3 miljardit.