/nginx/o/2015/09/10/4473299t1he5d0.jpg)
Puiduettevõtjate hommikune pöördumine riigikogule ja valitsusele, mis sisaldas pöördumist mitte toetada Eesti Energia hakkepuidu masspõletamist, on eksitav, kuna biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on iga eestimaalase jaoks odavaim viis taastuvelektri saamiseks, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.
«Eesti riik on võtnud suuna taastuvenergia suuremahulisele arendamisele ning on eesmärgiks seadnud saavutada 2030. aastaks olukord, kus taastuvelekter moodustab lõpptarbimisest poole,» ütles Sutter, kelle arvates on eesmärk saavutatav, teatas Eesti Energia.
Ettevõtete teatel tõuseks puidu masspõletamise tagajärjel märkimisväärselt puidu hind ja ka taastuvenergia tasu, mis koos Euroopa ühe kõrgema elektriaktsiisiga teeb niigi kalli elektrienergia Eestis suurtarbijatele äärmiselt kalliks.
Sutter nentis, et väited puiduhinna kallinemisest on eksitavad, sest puidu hind kujuneb juba täna rahvusvahelisel turul.
Biomassist elektri ja soojuse tootmine on kindlasti veel ka järgmised kümme aastat Eesti jaoks taastuvenergia osakaalu suurendamise kasutamata ja sealjuures odavaim võimalus.
«Loomulikult arenevad moodsad taastuvenergia tootmise ja salvestamise tehnoloogiad suure kiirusega, kuid võrreldes neid tehnoloogiaid täna konventsionaalsete energiatootmisviisidega, on need veel liiga kallid, et turutingimustes hakkama saada. Nii tuleb eestimaalastel peale maksta, et taastuvatest allikatest tootmine konkurentsivõimeliseks muutuks,» märkis riigifirma juht.
äiteks tuuleenergia hind on tänasel päeval tarbija jaoks 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kallim kui niinimetatud tavaline elekter, sest selline dotatsioon lisandub elektri turuhinnale.
Kasutades Narva elektrijaamades koos nii põlevkivi kui ka biomassi, suudaks Eesti Energia pakkuda kaks korda odavamat taastuvelektrit. Ka Taanis, mille energiamajandust ikka eeskujuks tuuakse, põletatakse vanades söejaamades biomassi. «Muide, päris suur hulk sellest pärineb Eestist, kus siinsed puidutöötlejad puitu graanuliteks purustatavad ja siis muuhulgas Taani ekspordivad,» märkis Sutter.
Ühispöördumisele allakirjutanud puiduettevõtted võitlevad oma äri eest – see on mõistetav. Kuid Eesti riigil tuleb vaadata suurt pilti, kus on oluline roll ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidel, tuhandetel töökohtadel nii põlevkivi- kui ka metsatööstuses, aga ka riigituludel.