/nginx/o/2015/09/17/4498357t1h2710.jpg)
Bussi koos tõukerattaga sisenenud lapsele teatas bussijuht, et see on keelatud ning ratas tuleb ära pakkida.
Tõukerattaga bussi minnes tekib probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud lapsed käivad nagu minugi poeg lasteaias tõukerattaga ning mõnikord sõidetakse osa teest bussiga. Meie jaoks on bussiga sõitmine ainuvõimalik ja seni pole olnud mingeid probleeme,» rääkis 6-aastase poja ema. Suur oli tema üllatus, kui eelmisel nädalal tegi bussijuht talle märkuse, et tõukerattaga bussi tulla ei tohi ja see tuleb koti sisse pakkida. Naise sõnul teab ta, et jalgratast bussiga vedada ei lubata, kuid tõukeratta pakkimise nõudest polnud ta midagi kuulnud. Bussijuhi kiituseks ütleb naine, et neil lubati koduni sõita ja ka tõukeratast ei tulnud seejuures maha jätta.
«Majandusministeeriumi poolt kehtestatud «Sõitjateveo eeskiri» ütleb, et sõitjal on keelatud seada ohtu kaassõitjaid ja viibida ühissõidukis rulluiskudel, rulal vms. Siia alla liigitub ka tõukeratas,» rääkis Tallinna autobussikoondise pressiesindaja Sirje Roht. Lisaks teiste inimeste ohustamisele, mis liikuvas sõidukis rullidel olemisega paratamatult kaasneb, on sõitja Rohu sõnul kohustatud tagama ka enda ohutu sõidu. Ta selgitas, et bussis ei tohi rulluiskudel ega rulaga sõita, kuna linnaliikluses ei saa kunagi päriselt välistada, et ühissõiduk on sunnitud ootamatult ettekeeranud auto tõttu pidurdama ja sellisel juhul on suur oht, et see inimene veereb kaassõitjale otsa, teda rula või rulluiskudega vigastab või saab ise trauma. Bussi tuleb tulla rula kaenla all. Sama kehtib ka rulluiskude kohta – uisud jalas ei tohi bussi siseneda.
«Tõukerattad käivad üldjuhul üsna kergesti kokku. Neid on mitmes suuruses ja et mitte ohustada kaasreisijaid, oleks hea, kui nad on kokku pandud,» ütles pressiesindaja. Ta lisas, et bussijuht vastutab kõigi sõitjate turvalisuse eest ja kui midagi juhtub, võib asi lõppeda üsna valusa kukkumise ning vigasaamisega.
Bussifirma esindaja pani inimestele südamele, et ühissõidukis tuleb alati ka korralikult kinni hoida, et vältida kukkumist. «Sageli unustatakse see ära või arvatakse, et minuga ei juhtu midagi,» tõdes Roht. Ta tõi näite, et noored tegelevad sageli sõidu ajal mõlema käega telefonis sõnumi kirjutamisega, toetades end vaid õlaga vastu bussi käsipuud. Ka poest koju sõites on inimestel tihti kotid mõlemas käes ning kinni end ei hoita.
«Kirjast ei selgu, mis oli tõukerattaga bussi mittelubamise põhjus. Kuid lapsed kipuvad linnaliinibussides tõukeratastega mõnikord ka ringi sõitma, seades sellega ohtu eelkõige iseennast,» sõnas pressiesindaja.
Ratas kuulub sõitjateveo eeskirja mõistes käsipagasi alla. Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis. Käsipagas, suusad ja muud loetletud esemed ei tohi segada teisi reisijaid ega rikkuda nende riideid ja ühissõiduki sisemust.
Ühissõidukiga ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, milleks on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.