/nginx/o/2015/09/17/4497885t1h894d.jpg)
Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83 protsenti elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90 protsenti lihast, ehk isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.
Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83 protsenti elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90 protsenti lihast, ehk isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.
Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandus-saadustega isevarustatuse taseme, vahendab Läänlane.
Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul. Osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang.
Munadega on Eesti isevarustatus 64 protsenti, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106 protsenti, võiga 161 protsenti, juustuga ja kohupiimaga 143 protsenti.
Refereeritud artiklit saab lugeda Läänlasest.