/nginx/o/2015/05/21/4091795t1h597a.jpg)
Eesti puiduettevõtted Graanul Invest, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ja Repo Vabrikud saatsid riigikogule ja valitsusele ühispöördumise, milles kutsutakse üles hoiduma mistahes toetuse andmisest Eesti Energiale hakkepuidu masspõletamiseks.
Puidufirmad: Eesti Energia hakkepuidu põletamist ei tohi toetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga ning kahjustab oluliselt teiste puidukasutajate huve ja majanduslikku tegevust, halvates eksporditurule orienteeritud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet,» teatasid ettevõtted.
Kolme ettevõtte teatel taastatakse põlevkivijaamades puidu masspõletamise toetus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud elektrituruseaduse eelnõuga.
«Ebaefektiivsel puidu masspõletamisel ja selleks makstava toetuse taastamisel satuvad tugevalt löögi alla Eesti puitplaaditööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, puitmassitööstus ja pelletitööstus, mille toodangust enamik eksporditakse, kuid mille müügihinda pole Eesti kulusisendite kallinedes võimalik sihtturgudel tõsta,» ütles Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.
Ettevõtete teatel tõuseks puidu masspõletamise tagajärjel märkimisväärselt puidu hind ja ka taastuvenergia tasu, mis koos Euroopa ühe kõrgema elektriaktsiisiga teeb niigi kalli elektrienergia Eestis suurtarbijatele äärmiselt kalliks.
«Varasemalt on Eesti Energia põlevkivi kateldes biomassi põletamine toonud kaasa seitsmeeurose hinnatõusu puidu tihumeetri kohta üle Eesti. Subsideeritud masspõletamise puhul läksid ahju mitte ainult raiejäätmed, vaid ka väärtuslikum tooraine, mida puidutööstus kasutab suurema lisaväärtusega toodete valmistamiseks,» teatasid kolm puidutöötlejat.
Ettevõtete teatel on nad teinud või tegemas märkimisväärseid investeeringuid madalakvaliteedilise puidu kasutamise edendamiseks ja sellele lisandväärtuse loomiseks.
Näiteks Graanul Invest on ehitanud Lõuna-Eestisse Balti riikide suurima pelletitehase, mille ekspordimaht on umbes 40 miljonit eurot aastas. Graanul Invest on loonud 40-50 otsest ja mitusada kaudset töökohta. Lähima aasta jooksul on ettevõttel plaanis oluliselt tõsta Imavere pelletitehase tootmisvõimsust.
Repo Vabrikud AS võttis 2013. aastal kasutusele uue kuivati ja põrandaplaadi tootmise liini, millesse investeeriti 0,5 miljonit eurot. Käivitatud on soojuse ja elektri koostootmisjaam, millesse investeeriti 2,5 miljonit eurot. Ettevõte annab Ida-Virumaal tööd 250 inimesele ja ekspordib aastas 32 miljoni euro eest toodangut.
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS viib ellu investeerimisprogrammi, millesse on aastatel 2013-2014 investeeritud 17 miljonit eurot. Kinnitamisfaasis on veelgi suurem investeering soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamiseks, mille katla võimsus oleks ligi 23 MW ja kus kütusena planeeritakse kasutada biomassi. Horizoni ekspordimaht on 50 miljonit eurot aastas.