/nginx/o/2015/09/17/4497691t1hfb58.jpg)
Eestis on aasta-aastalt kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53 protsenti töötavatest eestlastest.
Üle poole eestlastest käib tööl autoga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl käijate osatähtsus kümne aastaga märgatavalt vähenenud, vahendab statistikaamet. Transpordi valik sõltub olulisel määral töökoha kaugusest: mida pikem on vahemaa, seda enam kasutatakse selle läbimiseks mootorsõidukit. Aasta-aastalt on töö- ja elukoha keskmine vahemaa suurenenud.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas 2014. aastal 15–74-aastasest hõivatutest tööle minemiseks ühistransporti 23 protsenti, jalgsi liikumist 17 protsenti ning jalgratast 3 protsenti. Tulemused olid sarnased ka varasematel aastatel.
Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus kokku on kümne aastaga siiski märgatavalt vähenenud – 58 protsendilt 2004. aastal 42 protsendini 2014. aastal. Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38 protsenti töötavatest eestlastest, siis aasta-aastalt on auto eelistajate arv kasvanud ja 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53 protsendini. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29 protsendilt 23 protsendini.
Enim autosid elaniku kohta Hiiumaal
Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv 1000 elaniku kohta – Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on autot. Eesti linnadest oli 2013. aastal autostumise tase arvestuslikult suurim Kärdlas, kus oli registreeritud 655 sõiduautot 1000 elaniku kohta – selle põhjuseks võib olla ka elanike väike arv. Ka Põlvas oli registreeritud üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta.
Lisaks ulatus seitsmes Eesti linnas autostumise tase üle 500. Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus oli 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud vastavalt 408 ja 399 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Kohtla-Järvel ja Narvas jäi autostumise tase alla 400.
/nginx/o/2015/09/17/4497695t1hb1cf.png)
Mujal Euroopas olukord siiski hullem
Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati 2011. aastal ühistransporti tööl käimiseks kümnes vaadeldavas riigis enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis kasutas ühistransporti tööle jõudmiseks 24 protsenti tööga hõivatud inimestest.
Jalgrattaga tehti tööle minemiseks sõite enim Hollandis – 26 protsenti – ning jalgsi eelistati tööl käia enim Bulgaarias – 22 protsenti, Eestis – 20 protsenti ja Rootsis – 18 protsenti. Autot või mootorratast eelistati enim Prantsusmaal, Iirimaal, Portugalis ja Belgias, kus tehti 68–71 protsenti sõitudest just nende transpordivahenditega.
Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem ehk üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem – vaid 235 sõiduautot 1000 elaniku kohta oli registreeritud Rumeenias.
/nginx/o/2015/09/17/4497697t1h0306.png)