Väike külapood toodab ise ja müüb ka teiste talunike kaupa

Sulvi ja Tõnu Munga sõnul on maal elamine ja ka poepidamine pigem elustiil kui lai tee rikkusele. Foto: ENE KALLAS

Igatahes käib Saksa talupoe kuulsus tema ees, ja täiesti teenitult. Saksa talupood on midagi enamat kui pood tänapäevases mõistes. Oli ju ka omal ajal kauplus koht, kus vahetati kohalikke uudiseid, arutati tähtsaid asju peale igapäevase söögipoolise ostmise.

Saksa pood on pereettevõtte. Jutule sain Tõnu ja Sulvi Mungaga. Poes toimetavad õde-vend ja nende pereliikmed, suiti ka vennatütar. Personal on muidu neljahingeline, aga suvekuudel tuleb inimesi appi võtta. «Siis askeldab meil siin kuus inimest,» ütles Sulvi Munk. Müüjad, kaks pagarit ja Sulvi ise, tehes jäätist. Eks ikka seepärast, et kuigi Saksa pood ei asu päris Saaremaa kõige suurema tee ääres, on ta ikkagi teel Angla tuulikuteni ning Hiiumaa mereteeni. Niisiis, paiga üle ei saa omanikud kohe kuidagi kurta. Vastupidi.

Saksa poe uued ruumid saadi umbes viis aastat tagasi valmis ning idee tuua turule kohalikku kaupa on sellest ajast saati kandev. Tõsi, ainult kohaliku kauba vahendamisega, millest nii mõnelgi  kaubaartiklil on n-ö turistihind ehk mida hinnatundlik maainimene osta ei saa, ära ei ela, nentis Tõnu Munk. Kuigi, mõned erandid on. Ka kohalik ostab neid «suveniire», peamiselt kingituseks.

«Jõulud on hea aeg,» sõnas Tõnu. Ja nii mõnigi kord peatuvad siin suured ekskursioonibussid. Seda ohtu aga, et nad poe ära ummistaks, pererahva sõnul siiski ei ole. Kõige ja kõikidega saadakse hakkama.

Omavalmistatud kondiitritooted lähevad igal ajal kaubaks. Ning jäätist on tehtud ja pakutud uue poe algusest peale. Siis, kui nad avasid poe uued ruumid, vahendati kohalike mahetalunike kaupa ja loodi sidemed teiste ümberkaudsete tootjatega.

«Nad ise leidsid samuti, et pood on hea väljund. Uue ideega poe tegemine sattus n-ö soodsasse aega, just sinna, kus kaubandusketid tulid Saaremaale,» rääkis Sulvi Munk. Neid, kellega väikesel talupoel kaubandussidemed sisse seatud, on ajaga järjest juurde tulnud. «Me oleme nende jaoks müügikanal. Nad on ise meid üles leidnud,» lisas ta. «Saaremaa on ju nii väike, et tegusad inimesed tunnevad üksteist.»

«Pood aitab kaasa piirkonna ettevõtjate toodangu turustamisele, on abiks ettevõtlusega alustajale ning väärtustab läbi kogukondliku ühistegevuse piirkonna ajalugu ja traditsioone,» kirjutab portaalis Eestielu.ee ATT Saksa OÜ juhataja Tõnu Munk.

Uurisin asja lähemalt. «Kui me selle uue maja ehitasime, siis oli kohaliku piirkonna kauba turustamine tõesti see esimene idee,» meenutas Tõnu Munk. «Enne oli 1993. aastast alates siin väike pood.»

«Kohaliku toote vahendaja roll on poel kindlasti,» kinnitas ka Sulvi Munk. Ja enamgi veel. «Siin ei ole ainult kudumeid, juurikaid ja piima, vaid toimib ka naturaalmajapidamine – metsaannid leiavad poe juures uue omaniku.»

Jah, külapood on kogukonna liitja, sõnas Sulvi Munk. «Midagi muud pole siia piirkonda järele jäänud. Kooli enam pole, ja inimesed, kes siin elavad, on valdavalt püsielanikud. Vähesed, kes on tulnud, on hästi integreerunud.» Nii on pood sisuliselt saanud teabevahendajaks, sest see on koht, kus olulised jutud liiguvad. Või vähem olulised, oleneb vastuvõtjast. «See on ainus infopunkt lähikonnas,» täiendas Tõnu Munk omakorda. «Poemüüja peab ju kõike teadma, näiteks oskab teed juhatada kohaliku juurde.»

Piirkonnas, kus pood asub, elab ligi 500 inimest viie kilomeetri raadiuses, aga seda, paljud neist igapäevaselt poe teenuseid kasutavad, on Sulvi Munga hinnagul raske öelda. Ja ka seda, mis rolli pood nende jaoks mängib. «Palju sõltub sellest, kuivõrd siin talviti lisategevusi leidub, mis toovad inimesi muul eesmärgil kokku kui vaid pood,» sõnas Sulvi. Kohe poe peal teisel korrusel paiknevates ruumides korraldatakse õpitubasid ja muid huvipakkuvaid üritusi.

Saaremaa sugemetega Itaalia jäätis

Sulvi Munk on kaks korda käinud Itaalias jäätisetegemist õppimas, et Saaremaa kohalikku toorainet võimalikult hästi ära kasutada. «Jäätise tegemine on väga tehniline ja palju ei tohi eksida. Baasteadmised saingi sealt. Sa saad küll retseptid oma maitse järgi ümber teha, aga eriti palju ei saa jäätise valmistamise põhitõest ja koostisainete tasakaalust eemale minna. Ning kui koolis ei käi, siis seda ei tea,» kõneles Sulvi Munk jäätisevalmistamisest. Itaalia jäätis ei erine muus mõttes tavalisest jäätisest, aga itaallaste mõte on, et jäätis peab olema värske ehk kohapeal ja kohvikus söömiseks. Niisiis teeb Saksa talupood Saaremaa sugemetega Itaalia jäätist.

Kui mõelda sõnumile, mis siit võiks kõlama jääda, siis vast see, et kohalik pood võiks olla mitte üksnes tavakauba vahendaja, vaid ta pakub piirkonnale ka muud väärtust. Läbi inimeste, kes siin tegutsevad ja toimetavad. 

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.