Sidepataljoni peakokk tervitab ajateenijaid sprotipastaga

Militaarne köögivõlur - sidepataljoni kokk Jako Känd. Foto: Sander Ilvest

Kümne aasta eest enda sõnul nolgina peakokaks saanud Jako Känd oli ühel hetkel sunnitud ülemustelt küsima, kas saaks keelata kõrgetel ohvitseridel tema juures söömast, sest kõigi soovijate kõhtu sidepataljoni köök täita ei suuda.

«Ma olin ikka täitsa nolk, kui siia tööle tulin, kõigest 22. Olin ise ka üllatunud, et endale alluvad sain,» räägib sidepataljoni peakokk, vanemveebel Jako Känd (33), kelle toitudest, aga ka mehest endast räägitakse kaitseväes legende. Kuigi alguses Jakko uuendused kokki ei vaimustunud, siis aasta pärast oli mehel selge, et tegelikult saab ka sõduripoistele teha suurköögis keerulisemaid toite kui lihakaste kartuliga. «Nägin, et naised saavad ka 300 portsu tegemisega hakkama, ega mõistnud, miks peaksime piirduma lihakastmega,» räägib kokk. Kaitseväes seab menüüle piiri ette päevaraha ja ette nähtud kalorite hulk, aga Kännu sõnul mõtleb ta menüüd tehes ka sellele, mida ise süüa tahab. «Pole ju mõtet teha halvasti, pigem kohe hästi,» on ta veendunud.

Kuigi nii mõnedki Kännu kuulsad road, näiteks sprotipasta, tekitavad nime tõttu ehk võõristust, oli ta viie aasta eest olukorras, millest ilmselt unistavad kõik Eesti kokad. Sööjaid tuli nii palju, et neid pidi hakkama tõrjuma. «Köögi võimekus on 300 portsu ja nii palju on ka sidepataljonis inimesi, aga ühtäkki hakkas peastaabi rahvas samuti siin söömas käima. Alguses viis, siis kümme ja 20, järsku juba 120 – lõpuks oli mul üle 400 inimese söögil, aga kokad on ju ka inimesed,» meenutab Känd. «Eks vaadati, et toit on maitsev ja odavam ka kui mujal ümbruskonnas.» Lõpuks ei jäänudki peakokal muud üle kui teha kõrgemale poole ettekanne, ning peastaabi rahval keelati sidepataljonis söömine ära.