/nginx/o/2015/09/16/4494811t1h7d55.jpg)
Kõik ühistransporti kasutavad reisijad, kohvikute ja kaubanduskeskuste külastajad või niisama tänaval kulgejad on kindlasti märganud üht olulist muutust inimeste vahelises suhtlemises – väga harva suheldakse omavahel, veel harvem helistatakse kellelegi, küll aga on pea kõik kohad täis oma nutiseadmeis midagi toksivaid kaaskondlasi.
Seda kõike kinnitab ka nii maailma kui Eesti telefonioperaatorite statistika ja hinnangud.
«Üldiselt liigub kogu maailm selle suunas, et andmesidemahud kasvavad ning kõnemahud on stabiilsed või näitavad väikeseid kahanemise märke,» ütles Postimehele Eesti Telekomi meedisuhete juht Raigo Neudorf.
Üks huvitav trend tuleb välja just noorte puhul, mida on kinnitanud ka uuringud: kui vanemad inimesed on harjunud pidama ligi 20 protsenti oma suhtlusest telefoni teel, siis näiteks 11-15 aastastest noortest eelistab sellist suhtlusviisi vaid 3 protsenti.
E-maili kasutab sama vanuseklassi esindajaist kõigest 2 protsenti, sotsiaalmeediat suhtluskanalina eelistab aga koguni 36 protsenti.
Telekomi statistika näitab, et kõnesides on keskmine kõneminutite hulk kuus 200 minuti juures, andmeside poolelt on aga keskmine kasutatava mahu suurusjärk 3000 MB. Andmeside poole mahud on muidugi viimastel aastatel kasvanud kordades.
Ka Tele 2 kasutajate statistika näitab sama trendi.
«Kui 2014. aasta augustis kasutas Tele2 klient keskmiselt 773 MB mobiilset internetti ning helistas 231 minutit, siis 2015. aasta augustis kasutas ta keskmiselt 2500 MB ja helistas mullusega võrreldes sama palju ehk 231 minutit,» teatas Tele2.
Seega on mobiilse interneti kasutamine kasvanud tele 2 klientide seas üle kolme korra, helistamine jäänud aga samaks.
Seega tundub, et inimkond on asunud suhtlema vägagi palju kuskil kaugel ja eemal olevate inimestega ning üha vähem enda kõrval ja lähedal olijatega.
Samas: mahupõhistele pakettidele - kus paketi tasu sisaldab juba teatud koguse kõnemahtu - üleminek, on kliendid asunud ka üha julgemalt rääkima, kuna ning ei pea muretsema kõneminuti tükipõhise hinnastuse pärast. Seega pole sugugi välistatud, et Eesti võrkudes me näeme, et ka tavakõnede ning sõnumimahud on aasta-aastalt jätkuvalt kasvava trendiga.