/nginx/o/2013/06/17/1836296t1hc28f.jpg)
Mullu oli Eestis kasutatavast põllumajandusmaast 16 protsenti ehk 155 600 hektarit mahemaad, teatas statistikaamet oma blogis. Euroopa Liidu riikide seas on Eesti mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal Austria ja Rootsi järel.
Eesti on mahepõllundusmaalt Euroopa Liidus kolmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidus oli 2013. aastal kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt kuus protsenti. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on Eestis kõrgem kui Lätis (kümme protsenti), Soomes (üheksa protsenti) ja Leedus (kuus protsenti). EL suurtes põllumajandusriikides on mahepõllumaa osatähtsus madal – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla viie protsendi.
Statistikaameti andmeil on mahepõllundusmaa pindala kümne aasta tagause ajaga võrreldes neljakordistunud. Sama ajaga on kahekordistunud mahetootjate arv, ulatudes mullu aasta lõpus 1542 tootjani.
88 protsenti Eesti mahepõllumaast oli mullu aasta lõpuks täielikult mahetootmisele üle viidud; ülejäänud maa osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.
Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja -kartulit 205 hektaril.
«Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest märkimisväärselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata,» kirjutavad statistikaameti blogis statistikud Eve Valdvee ja Andres Klaus.
«Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.»
«Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks,» kirjutavad statistikud blogis. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42 protsenti, kitsedest 22 protsenti, veistest 12 protsenti ning mesilasperedest 4 protsenti.