Oviir: euroraha kasutamine on nihestanud meie mõtteviisi
/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
27. oktoober 2010, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/07/13/401384t1h5a3d.jpg)
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles täna riigikogu ees esinedes, et Eesti sõltub väga suures osas Euroopa Liidu toetustest.
Tema sõnul teeb riik 2010. aastal tervelt kaks kolmandikku oma investeeringutest välisraha toel.
Majanduse konkurentsivõime toetamise seisukohalt on olulisemad majandusministeerium ning haridusministeerium, kelle valitsemisala kogu eelarvest moodustavad välistoetused tänavu vastavalt juba 50 ja 34 protsenti.
Keskkonnaministeeriumi kui mahukate investeeringute elluviija kulud tulevad 2011. aastal lausa 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu maksumaksjalt ja heitmekvoodi müügist.
«Euroopa Liidu toetused on aga perioodilised. Toetuste jätkumise ja suuruse peale ei saa kindel olla, eelarveperioodide vahetumise ajal tekib rahastamisse tõenäoliselt paariaastane paus,» tõdes Oviir.
Samuti on riigikontrolli auditid näidanud, et toetuste jagamisel läheb aur pigem reeglite järgimisele, mitte sellele, kas sellest ka püsivalt kasu on.
«Ütlesin mullu ja kordan täna üha veendunumalt - euroraha kasutamise võimalus on nihestanud meie mõtteviisi ja suhtumist rahasse.
Äkitselt on tekkinud kuskilt raha, mida me ise ei ole pidanud välja teenima ehk n-ö kergelt tulnud raha.
Tuleks mõelda sellele, kas üht või teist kulutust tehakse ka siis, kui see oleks meie enda maksumaksjalt korjatud raha?
Ma arvan, et paljudel juhtudel mitte. Meenutan aga, et kõike seda, mis eurorahaga püsti pandud, tuleb hakata edaspidi meie enda maksumaksja rahast ülal pidama. Kas meil on selleks raha?»