/nginx/o/2015/09/13/4482189t1h3232.jpg)
Euroopa riigid, kes on silmitsi suurima sõjajärgse rändekriisiga, võivad põgenikke sisse lubades saavutada majanduskasvu, leiavad analüütikud.
Analüütikud: põgenikud võivad tuua Euroopale majanduskasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on üle Vahemere Euroopasse jõudnud üle 430 000 migrandi, kelle seas on palju Süüria ja Afganistani sõjapõgenikke, vahendab BNS.
Euroopa Liidu liikmesmaad ei jõudnud esmaspäeval kokkuleppele, kuidas jagada omavahel 120 000 põgenikku ja leevendada eesliiniriikidele langevat koormat.
Ent kui vahetud logistilised ja humanitaarprobleemid kõrvale jätta on põgeniketulva majanduslik mõju Euroopale väike ning võib osutuda positiivseks, leiavad analüütikud.
«Põgenike vastuvõtmine pakub Euroopale võimaluse mitte üksnes austada oma positsiooni demokraatliku, jõuka ja traditsioone austava liiduna, vaid ühtlasi parandada oma majanduskasvu väljavaateid,» ütles Prantsuse investeerimispanga Natixis ökonomist Patrick Artus hiljutises raportis.
Saksa investeerimispanga Verenberg ökonomist Holger Schmieding hindab, et põgenike saabumine võib suurendada euroala majandustoodangut 2015. aasta teises pooles 0,2 protsendi võrra.
Migrandid etendavad sageli majanduskasvus olulist rolli, kinnitas Pariisi sotsiaalteaduste kooli teadlane Nancy Green. Uustulnukad töötavad sageli sektorites, mida põliselanikud ära põlgavad, ütles Green, tuues näiteks 19. ja 20. sajandi kanga- ja terasetööstuse ning tänapäeva teenindussektori.
«Euroopa võib ja peaks saama 21. sajandi suureks immigratsioonipiirkonnaks,» kirjutas mõjukas Prantsuse ökonomist Thomas Piketty hiljuti Prantsuse päevalehes Libération.
Ka immigratsiooni kulu riigieelarvetele on minimaalne, näitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutine raport.
"Viimase 50 aasta kumulatiivsete migratsioonilainete mõju OECD riikides on keskmisel nullilähedane," märgib raport, viidates uutele uuringutele, mille kohaselt kulu või tulu riigi rahakotile ületab harva 0,5 protsenti majandustoodangust.
«Põgenike vastuvõtmine on humanitaarotsus, see ei tohi olla majandusotsus,» rõhutas OECD rändespetsialist Jean-Christophe Dumont. «Selle kulu laieneb mitmele aastale ega ole suur.»