/nginx/o/2015/09/09/4468381t1h0d07.jpg)
Hiljuti sõitjateveo vahendamise teenuse käivitanud start-up-ettevõte Wisemile kinnitusel ei ole kaasreisijate pealevõtmine kindlasti äriline tegevus, mis vajaks vastavaid tegevuslubasid, nagu riik seda praegu nõuab.
Sõiduvahendusäpi looja: vanaema juurde sõidu kulude klappimine pole kuritegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Wisemile äpiga ei sõida mitte seadust rikkuvad vedajad, kes tahaksid ebaseaduslikku tulu teenida, vaid tavalised inimesed, kes sõidavad autoga näiteks nädalavahetuseks maale vanaema juurde ning omades vabu istekohti, on nad nõus samal teekonnal teisi reisijaid peale võtma ning seega kütusekulu mitme peale kompenseerima. See ei ole äriline tegevus,» ütles Postimehele Wisemile’i juht Arti Kütt.
Kütt ei mõista seejuures kuidagi seda, miks püüdlevad riigiametnikud ebaefektiivse ning ülereguleeritud paksu riigi poole?
«Võttes aluseks Postimehe 30. mai uudise, kus toodi välja, et tegelikult maksab Tallinna-Tartu rongi pilet 36,4 eurot, siis selgub, et riik raiskab meeletult maksumaksja raha, makstes iga reisija kohta üle 25 euro peale,» sõnas Kütt.
«Teisalt maadleb tänapäeva ühiskond järjest enam kõrgest autostumise tasemest tulenevate ummikute ja parkimisprobleemidega. Eriti kurb on see, et Eestis sõidab ühes 5-kohalises autos keskmiselt 1,3 inimest. Kui autojuhid võtaksid iga päev tööle või vanaema juurde sõites ühe sama teekonda sõitva reisija peale, siis kaotaks see momentaanselt ummikud ning kogu liiklus läheks kiiremaks ja odavamaks,» lisas Wisemile’i juht.
Parkimisprobleemi püüavad Küti sõnul ametnikud lahendada kõrgete tasudega lahendamata sisulist probleemi. «Kuid sõites kahe auto asemel ühega, leevendab see oluliselt ka linnasisest parkimisprobleemi.»
«Selmet järjepidevalt sadu miljoneid kulutada, võiksid ametnikud ka ise sisulisi lahendusi pakkuda, kuidas odavamalt, kiiremalt ja mugavamalt liigelda, mitte uutele ja innovaatilistele lahendustele kaikaid kodaratesse pilduda,» lisas ta.
«Wisemile on välja töötanud lahenduse, mida rahvas pooldab ja kasutab, seejuures ei võta ise üldse vahendustasusid ning kogu kokkulepitud sõidu kompensatsiooni annab reisija juhile. Kuid siis tuleb «riik» ning ütleb, et eraisikutest autojuhtidel oleks tarvis taotleda tegevusluba ning esitada vajalikud dokumendid Eestis Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ning maksta üle 100 euro menetlustasu. Absurd. Kas niiviisi toetabki riik innovatsiooni?» oli Arti Kütt kuri.
Tema sõnul on inimesed kogu aeg hääletanud, üheskoos sõitnud ja koos kulusid katnud ning teevad seda ka edaspidiselt.
«Sõidujagamisrakendused on selle protseduuri lihtsalt oluliselt mugavamaks muutnud. Siinkohal võiks riik hoopis uusi innovaatilisi rakendusi toetada ning seeläbi võimaldada inimestel mugavamalt, odavamalt ja kiiremini punktist A punkti B liigelda,» lisas ta.
Kehtiv ühistranspordiseadus ütleb sulaselgelt, et dokumentideta tasulise sõitjateveo eest karistatakse juhti rahatrahviga kuni 150 trahviühikut (praegu on ühe trahviühiku suuruseks 4 eurot.
Põhja prefektuuris on praegu menetluses kaks sellist juhtumit, kus sõidukijuhi suhtes on alustatud väärteomenetlus ühistranspordiseaduse sätte alusel, mis käsitleb tasulist sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et loomulikult võib igaüks võtta oma teekonnale kaaslasi, kuid igasugune tasu võtmine selle eest muudab sõidu tegevusluba nõudvaks sõitjateveoks. Vajalikke tegevuslubasid väljastab Eestis Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kellele tuleb loa saamiseks esitada vajalikud pädevust tõestavad dokumendid ja üle saja euro menetlustasu.