/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/23/121922t1h1a42.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel on Eesti miinimumist kõrgem vedelkütusevaru teadlik valik, mis on ebastabiilsete naftahindade juures mõistlik.
Ministeerium: suurem vedelkütusevaru on teadlik valik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikontrollil on õigus, et Eestil on hetkel vedelkütusevaru suurem kui nõutud miinimum. Samas ei ole täpne riigikontrolli seisukoht, nagu oleks selleni jõutud ekslikke meetodeid kasutades. Tegemist on riigipoolse teadliku otsusega, mis parandab Eesti energiajulgeolekut kütuse tarnehäirete korral ning mis on tänaste ebastabiilsete nafta maailmaturu hindade juures mõistlik,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda BNSile.
Eesti vedelkütusevaru sõltub sellest, kas Eesti ekspordib vedelkütuseid või mitte, selgitas Ruuda. «Juhul kui Eesti vedelkütuseid ekspordib, on vajalik 61 päeva varu, kui Eesti energiatooteid ei ekspordi, on vajaliku varu suurus 90 päeva. Vedelkütuseseaduse kohaselt tuleks varu vähendamisel arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub,» ütles ta.
«Teatavasti põhineb Eesti vedelkütuse eksport põlevkiviõli tootmisel, mille konkurentsivõime sõltub nafta maailmaturu hinnast. Nafta maailmaturu hind on viimase aastaga langenud tasemelt ligikaudu 100 USA dollarit barrel tasemele 50 dollarit barrel. Loodetavasti seda ei juhtu, aga olemas on siiski tõenäosus, et nafta maailmaturu hind langeb tasemele, mille juures põlevkiviõli tootvad ettevõtted tootmise peatavad,» sõnas Ruuda.
«See tõenäosus on tänase nafta hinna trendi juures olemas ning riik peab selle riskiga oma tegevuse planeerimisel arvestama. Kui õlitoodete eksport peatub, on Eestil vaja 90 päeva vedelkütuste varu. Seega oleks Eesti Vedelkütuse Agentuuri poolt sõna otseses mõttes lühinägelik hetkel asuda olemasolevat ülevaru vähendama.»
Teine aspekt, mida tuleks varu vähendamise puhul arvestada, on Ruuda sõnul asjaolu, et ka Eesti varud on soetatud ajal, kui naftatoodete hinnad olid tunduvalt kõrgemad kui praegu. «Seega, kui on olemas oht, et varud on vaja taastada, siis täna kallimalt soetatud varude odavama hinnaga müüki paiskamine ning seejärel uuesti tagasi ostmine ei ole majanduslikult mõistlik tegevus,» ütles ta.
«On väga oluline, et riigil on kriisivarud olemas ja raskel ajal kasutamiseks valmis. Seda eeldab meilt ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmelisus," ütles ta.
Riigikontrolli hinnangul on AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) arvutanud kohustuslikku vedelkütusevaru ekslikke meetodeid kasutades, mistõttu on varu 57 000 tonni ehk rahaliselt ligikaudu 34 miljoni euro võrra nõutust suurem; kui ülejääk ära müüa, võimaldaks see püsikulusid vähendada 1,5 miljoni euro võrra aastas.
«Võttes aluseks statistikaameti andmed, näitavad riigikontrolli arvutused, et tegelikult on 61 päeva keskmise energiatoodete sisetarbimise meetodi järgi kohustusliku riikliku vedelkütusevaru kogus suurem ja selle järgi peaks varu vastama ligikaudu 184 700 tonnile toornafta ekvivalendile. 2014. aasta lõpu seisuga oli riikliku vedelkütusevaru vastav 253 548 tonnile toornafta ekvivalendile ehk riiklik vedelkütusevaru oli ligikaudu 57 000 tonni nõutust suurem,» kirjutas riigikontrolör Alar Karis rahandusministrile.
Seetõttu soovitab riigikontroll viia riikliku vedelkütusevaru suurus vastavusse direktiivis toodud arvutusmeetodite järgi arvutatud kohustusliku varu kogusega ja võõrandada üleliigne varu. Riigikontroll märgib, et lisaks üleliigse varu müügist saadavale tulule võimaldab varu vähendamine alandada agentuuri iga-aastast püsikulu.