/nginx/o/2015/09/14/4486415t1hdfab.jpg)
Pole enam sugugi üllatus, et targad seadmed ja tarkvara suudavad teha üha enam töid ära paremini ja kiiremini kui suhteliselt piiratud võimetega keskmine inimene – küsimus on vaid selles, millises järjekorras ja kui tõenäoliselt me oma töökohtadest ilma jääme.
BBC on Oxfordi ülikooli ja ettevõtte Boston Consulting Group uuringute ja analüüside põhjal koostanud aastaks 2025 suurima tõenäosusega löögi all olevatest ametipostidest. Toome neist teieni kolm.
1. Taksojuhid
Taksojuhid üle maailma tunnevad ennast juba praegu suhteliselt ebamugavas olukorras seoses äpipõhise teenusega Uber, mis vahendab ka nende juhtide teenuseid, kes pole taksojuhid ja kelle suhtes seega on kehtestatud vähem regulatsioone.
Lisaks on nii Uber, Google kui teised leiutamas täie hooga isejuhtivaid autosid, mis kaotab seega juhtide vajaduse taksoteenuses täielikult. Milton Keynesis saavad esimesed katsetused nendega taksoteenuse pakkumisel juba sel aastal.
2. Tehasetöölised
Hiinas on juba inimesed loomas roboteid, mis lõppkokkuvõttes võtavad töö neilt endilt. Dongguani tehas on esimene, mis rajatakse sisuliselt vaid robottööjõu-põhiseks. Tehast haldava Sehnzhen Evenwin Precision Technology juhatuse esimehe Chen Zingui sõnul on eesmärgiks kärpida praegust 1900-liikmelist töötajaskonda 90 protsendi võrra. Sarnase näitena plaanib Apple’ile ja teistele elektrooniavahendeid tootev Foxconn asendada 30 protsenti töötajatest viie aasta jooksul robotitega.
3. Ajakirjanikud
On vägagi tõenäoline, et oleme tegelikult juba kõik lugenud artikleid, millest vähemalt osa on kirjutanud robotid: olgu selleks näiteks mõne ettevõtte majandustulemused majandusväljaandes või spordivõistluste tabelid.
Juba on loodud ka selliseid rakendusi, näiteks Narrative Science teenus Quill, mis on võimelised saadud arvandmete põhjal ka sisulisi tekste koostama. Quill on näiteks täiesti võimeline koostama ettevõtete majandustulemuste ülevaateid. Ettevõtte juhi Kristian Hammindi hinnangul on lähema 15 aasta pärast on 90 protesnti uudistest robotite kirjutatud. Kuid vaid selles osas, mis ei puuduta andmete tõlgendamist – see jääb ka tulevikus ikka inimeste teha.
Nagu me kõik teame, on suuremad kaupluseketid Eestiski loonud näiteks iseteeninduskassad – nii et on töökohti, mis juba praegu on elektroonika poolt üle võetud. Selliseid näited on muidugi palju, alles see oli, kui Tartust Tallinnasse helistamiseks tuli siirduda Eesti Telefoni kontorisse kaugekõne järjekorda, kus kaks inimest viis omavahel ühendusse vastav dispetšer – ametikoht, mis nüüdseks juba aastaid tagasi kadunud.