/nginx/o/2013/09/05/2050737t1hf721.jpg)
Riigikontrolli hinnangul on AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) arvutanud kohustuslikku vedelkütusevaru ekslikke meetodeid kasutades, mistõttu on varu 57 000 tonni ehk rahaliselt ligikaudu 34 miljoni euro võrra nõutust suurem; kui ülejääk ära müüa, võimaldaks see püsikulusid vähendada 1,5 miljoni euro võrra aastas.
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ei rakenda riikliku kohustusliku vedelkütusevaru suuruse arvutamisel Euroopa Nõukogu vastavas direktiivis ette nähtud varu suuruse arvutamise meetodit korrektselt ning hoiustab OSPA varu seeläbi 57 000 tonni suuremas mahus, kui see direktiivi järgi nõutud on, kirjutas riigikontrolör Alar Karis rahandusministrile.
Vedelkütusevaru seaduse järgi kujuneb riikliku vedelkütusevaru mahuks kas 61 päeva tase lähtudes keskmise päevase energiatoodete sisetarbimise kogusest või 90 päeva tase lähtudes keskmise päevase energiatoodete puhasimpordi kogusest, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem.
Riigikontrolli hinnangul hindab agentuur kohustusliku vedelkütusevaru suurust ekslikult 90 päeva keskmise netoimpordi meetodi järgi, sest ei ole varu suuruse arvutamisel arvesse võtnud aastaseid põlevkiviõli ekspordinäitajaid, märkis Karis.
«Võttes aluseks statistikaameti andmed, näitavad riigikontrolli arvutused, et tegelikult on 61 päeva keskmise energiatoodete sisetarbimise meetodi järgi kohustusliku riikliku vedelkütusevaru kogus suurem ja selle järgi peaks varu vastama ligikaudu 184 700 tonnile toornafta ekvivalendile. 2014. aasta lõpu seisuga oli riikliku vedelkütusevaru vastav 253 548 tonnile toornafta ekvivalendile ehk riiklik vedelkütusevaru oli ligikaudu 57 000 tonni nõutust suurem,» kirjutas ta.
Seetõttu soovitab riigikontroll viia riikliku vedelkütusevaru suurus vastavusse direktiivis toodud arvutusmeetodite järgi arvutatud kohustusliku varu kogusega ja võõrandada üleliigne varu. Lisaks üleliigse varu müügist saadavale tulule võimaldab varu vähendamine alandada agentuuri iga-aastaseid püsikulusid.
«Arvestades, et riiklik vedelkütusevaru on praegu kuni 30 protsenti suurem kui direktiivi järgi nõutud, saaks üleliigse varu müügi korral vedelkütuse hoiustamise püsikulusid vähendada ligikaudu 1,5 miljoni euro võrra aastas – seda eeldusel, et varu hoiustamise püsikulud ei sõltu olulisel määral hoiustamise asukohast,» märkis ta.
Riigikontrolli hinnangul on varu vähendamiseks kaks võimalust. Üleliigne varu on võimalik maha müüa ning saadud tulu dividendidena välja võtta; sel juhul ei saa riik maksutulu ja tehing ei mõjuta riigieelarve tasakaalu.
Teine variant on, et agentuur hoiustab Eestis olevat kütusevaru senisest suuremas ulatuses väljaspool tolliladu. Selle tulemusena tekib agentuuril kohustus maksta kütuseaktsiisi, mis tasutakse liigse varu müügist saadavast tulust, kirjutas Karis.