/nginx/o/2010/10/27/455863t1h27e7.jpg)
Majandusportaali E24.ee tänases online-väitluses üritasid tunnustatud majanduseksperdid Hardo Pajula ja Märten Ross tõestada, et euroraha kasutuselevõtt elavdab Eesti majandust, neile oponeeris Eesti Väitlusseltsi võistkond koosseisus Silver Suun ja Martin Küüsmaa.
Väitlus algas mõlema poole avateeside avaldamisega E24.ee's ning sellele järgnes otsereportaaž Tallinnas Ahhaa-keskuses peetud debatist, mida saate jälgida allpool.
Alustame otseülekandega tänaselt väitluselt teemal "Kas euro elavdab Eesti majandust?". Väitlemas on teema poolt Märten Ross (Eesti Panga asepresident) ja Hardo Pajula (SEB Panga analüütik) ning teema vastu Eesti Väitlusseltsi väitlejad Silver Suun ja Martin Küüsmaa.
Avakõne JAH-poolelt (Märten Ross):
Suur pilt: Euroopa on Eesti majandusele oluline ning Euroopa majandus mõjutab oluliselt ka meid.
JAH: Hüvede täismõju avaldub ainult euroliidu täisliikmena, mis eeldab ka euro kasutuselevõttu. Euro loob eeldusi tootlikkuse kasvuks.
JAH: Teine aspekt on see, et vähenevad tehingute kulud, inimesed ja ettevõtted ei pea tegelema raha vahetamisega. Kulude kokkuhoid jällegi toetab konkurentsivõimet.
JAH: Kolmandaks - parem hindade võrreldavus julgustab ettevõtjaid turule sisenema, kergendab läbilöögivõimet välismaal ning loob eeldusi tihedamaks konkurentsiks siin, mis muudab majanduse tootlikumaks.
JAH: Neljas aspekt on kapitali hind. Madalam riskipanus toetab investeerimisaktiivsust. Riske samas euro täielikult ei kaota, seda oleks rumal eeldada.
JAH: Viiendaks saab välja tuua rahaliidu liikmete tugevama järelevalve majandusele. Euroalas valitseb tugev majanduslik koordinatsioon. Tarbijatel on lootus, et maksud tulevikus nii kiiresti ei tõuse.
Avakõne EI-poolelt (Martin Küüsmaa):
Euro ise ei anna meile midagi, olulised on Eesti otsused hariduse, majanduse ja sotsiaalpoliitika vallas.
EI: Väidame, et ettevõtted niikuinii kauplevad eurodes rahvusvahelistel turgudel ning neile eurost kasu pole. Soomlastel on kergem hindu võrrelda, kuid see ei too Eestile majanduslikku õitsengut.
EI: Euroopa Liidu kontrollmehhanismid, millele Ross viitas, ei tööta. Karistusmeetmed Maastrichti kriteeriumite rikkumise eest on praktiliselt kasutamatud ning siiani pole eelarvekriteeriumite rikkumise eest riike karistatud.
EI: Esmalt räägime valitsuse kulutustest. Eesti on üritanud säilitada eelarve tasakaalu. Puudub võimalus valitsuse kulutusi lihtsalt suurendada ning eurol puudub siin tähtsus.
EI: Teiseks, räägime investeeringutest. Investeeringute jaoks on vaja madalat intressi. Oleme alates ELiga liitumisest saanud odavaid laene ning euro ei suuda minna EURIBORist allapoole.
EI: Meil on suur tööjõupuudus - meil puuduvad haritud inimesed, kes on võimelised tootma tulu. Keegi ei tule Eestisse ega loo palju madalapalgalisi töökohti, need ettevõtted liiguvad Hiina ning see pole ka Eesti prioriteet. Me peaks liikuma teadmistepõhise majanduse poole.
EI: Ekspordi-impordi vahe tuleb kahest asjast: vahetuskurss ja hinnatase. Vahetuskurss on olnud fikseeritud krooni algusest peale. Teiseks on hinnatase olnud pigem kiirel tõusuteel ja ma väidan, et nii jääb ka edaspidi.
Üha suureneb lõimumine ELiga ning see suurendab meie ekspordivõimalusi ja nõudlust sisendite järele, mida eksportivatel ettevõtetel on vaja. Nõudluse suurenemise tagajärjel suureneb ka sisendite ja seeläbi toodangu hind. See on kõrge inflatsiooni põhjus ja nii hakkab olema ka edaspidi.
ALGAB RISTKÜSITLUS:
Küsib JAH-meeskond: Tahaks teha paar kommentaari esmalt. Me ei väidagi, et euro üksi elavdab majandust. Pigem on küsimus, kas euro kasutuselevõtt muude tingimuste samaks jäämisel elavdab majandust. Teiseks tahaks kommenteerida, et mitte ainult ettevõtted, vaid ka inimesed elavdavad majandust, ka siia reisivad soomlased on olulised meie majanduse arengu aspektist.
EI vastus: Esiteks leiame, et muud asjad on nii olulised, et euro tulek muude asjade samaks jäämisel ei elavda majandust. Teiseks leiame, et meie areng peaks tulema kvaliteetsest Eesti tööjõust, mitte soomlastest, ja selleks pole meil vaja eurot.
Küsib EI-meeskond: Kuidas loob euro eeldused tootlikkuse kasvuks?
JAH vastus: euro suurendab mõnevõrra konkurentsi, mis tähendab õigemaid otsuseid, paremini paigutatud kapitali, mis tõstavadki tootlikkust.
Kasvufunktsioonis - töö, kapital ja institutsioonide tootlikkus - on see kolmandaks elemendiks. Kui kulud alanevad, ka siis tootlikkus kasvab. Lisaks on majanduses konvergentsi teooria, mille kohaselt peaks pikas perspektiivis vähearenenud ja arenendud riigid võrdsustuma. Samas see teooria alati ei pea paika, ei kehti igasugustel tingimustel. Pigem on see teooria klubipõhine nähtus ning kehtib konkreetse riikide grupi sees. Meie väidame, et pikas perspektiivis euro liikmepilet tõstab ka meie majanduskasvu.
JAH küsib: Kas ma sain õigesti aru, et te väidate, et euro tulek ei mõjuta kapitali hinda?
EI vastus: Pigem me väidame, et kapital on juba mõnda aega odav olnud ning see ei sõltu eurost.
EI küsib: Väitsite, et euro vähendab tehingukulusid, kuid on välja toodud, et see on vaid ca 0,2% SKPst. On väidetud ka, et eurost tulenev hinnatõus oleks umbes samas suurusjärgus ehk - tarbija jaoks jääb kõik nulli?
JAH vastus: Tehingukulude osas väidan, et justkui väike number kumuleeruvalt muutub suureks ning 10 või 20 aasta perspektiivis muutuvad ka marginaalsed numbrid oluliseks ning saame selle arvelt mitu uut koolikatust.
ALGAVAD LÕPUKÕNED
JAH (Hardo Pajula): Tahaks rõhutada, et euroga on seotud palju lootusi ning kui me seda kasutusele ei võta, siis pole need kahjud kvantifitseeritavad.
JAH: euro kasutuselevõtt lõikab ära negatiivsed stsenaariumid ning tõstab juba seeläbi jaotuse keskväärtust. Isegi kui positiivne kasu pole nii suur, siis palju negatiivset jääb olemata ja seeläbi tuleb kasu.
JAH: lisaks majanduslikule aspektile on oluline geopoliitiline. Euro liidab meid kiiremini ELi liikide klubiga ja seeläbi tõstab majanduskasvu.
JAH: euro kasutuselevõtt võtab ära valuutakursiriski ning pikas perspektiivis soodustab majanduskasvu ja tootlikkust, lisaks hakkab paremini toimima ka infovahetusmehhanism.
EI lõpukõne (Silver Suun): Meie oponendid ka väitsid, et euro üksinda ei too majanduskasvu, vaid pigem euro koos kõigi teiste asjadega.
EI: Rääkides vahetuskursist, siis sellega pole meil probleeme olnud ning ei näe ka euro tulekuga seonduvat suurt positiivset muutust.
EI: Hinnavõrdluse teevad ettevõtted ise ära, võibolla oleks väike kasu lihttarbijatele ning me küll nõustume, et see on ressurss, kuid sellel pole olulist mõju meie majanduse arengule.
EI: Vastased rääkisid ka kriiside ärahoidmisest, kuid meil pole olnud mingit suurt kriisihirmu ega kriisi - valitsus pole tahtnud krooni devalveerida ega mingit muud ohtu pole samuti olnud. Seega ei kehti vastaste loogika selle osas, et euro võtab ära negatiivse osa, sest seda osa polegi olnud.
EI: Rääkides järelevalve punktist, näeme, et pole efektiivseid mehhanisme selle järelevalve teostamiseks.
EI: Tahame rõhutada, et võtmeküsimus on meie rahva haritus ja võime olulisi asju toota. Me ei arva, et euro on halb, aga see ei lahenda neid probleeme, mis meil on.
Küsimused lugejatelt:
1. küsimus: Kui tuleb euro, siis peame toetama ka ebastabiilseid riike nagu Kreeka - kas see mitte ei halvenda Eesti olukorda, kui peame suunama raha Eestist välja?
JAH vastus: kui kuulume NATOsse, siis peame samuti toetama teisi, kes sinna kuuluvad. Paralleel on sama, see toetamine on loomulik.
2. küsimus: Kus on garantii, et pole tekkimas uut Kreekat ning et me pole minemas uppuvale laevale?
JAH vastus: Garantiid muidugi pole, aga me ei saa ka krooniga igavesti kaugele purjetada. Öeldakse, et ka Inglismaa on oma valuuta jaoks liiga väikene riik, mida siis meie veel teeme? Meil on valida 2 tsooni - eurotsoon ja rublatsoon - ning ühele laevale tuleb meil minna.
EI kommentaar: Kindel on see, et krooni me hoida ei saa. Teine küsimus on, kuidas ära hoida kriisi, ning me pooldame tugevamat järelevalvet.
3. küsimus: Milliste vahenditega saame tagada kontrolli oma majanduse üle, kui baasintress jm näitajad on tsentraalsed?
JAH vastus: Täna võib tunduda, et meil on suur kontroll, aga see on kohati näiline. Osaledes rahaliidus, suurendame me kontrolli selle võrra, et osaleme protsessis, mis meid niikuinii mõjutab. Meie mõjujõudu ei suurendaks see, kui me jääksime eurotsoonist välja.
4. Küsimus: Millised on näited, kus euro on toonud kaasa majanduskasvu? Kas saab tuua välja mingid sektorid, kus on oodata kasvu?
JAH vastus: Pole võimalik lasta situatsiooni uuesti ajaloost läbi ja analüüsida, mis on mille põhjus täpselt. Minu jaoks on raha jätkuvalt infrastruktuur, mis saab olla selline või teistsugune, kuid ta on laialt kasutatav.
EI kommentaar: Kui euro teeb kaubavahetuse ja teenuste ning tööjõu liikumise lihtsamaks, siis on võimalik, et meie töölised (nt programmeerijad) lähevad hoopis Iirimaale ning sealsed töötajad jäävad oma tööst ilma.
Kokkuvõtvad kommentaarid:
JAH: väga tore ja lustlik pärastlõuna oli.
Moderaator (Toomas Roolaid): Infoks veel, et meil on tulemas veel kolmas väitlus, mis leiab aset Tartus.