/nginx/o/2013/09/06/2329923t1hb5a4.jpg)
Läinud reedel sai esimene OÜ-tamise kohtuasi lõpliku lahenduse, kui riigikohus andis õiguse maksuhaldurile, kes kvalifitseeris vaidluses kosmeetika maaletooja Sirowa Tallinn juhatuse liikmete OÜde poolt ettevõttele osutatud teenused ja nende eest saadud tasu ümber vastavalt töösuhteks ja palgaks.
Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partneri Toomas Pikamäe sõnul on kohtuotsus viimase kolme kuu jooksul juba teine riigikohtus lahendi saanud vaidlus, milles on maksuhaldur lugenud OÜde kaudu osutatud juhtimisteenuse töölepinguks.
Mais oli riigikohtus arutlusel sarnane nn Rubla kohtuasi, kus riigikohus otsustas saata vaidluse ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks tagasi.
«See lahend ja ka mai kohtuotsus julgustavad maksuhaldurit võtma OÜde kasutamise tugevamalt tähelepanu alla ning edaspidi kujutab OÜde kasutamine endast reaalset maksuriski,» ütles Pikamäe.
OÜ-tamisena mõistetakse üldjuhul olukorda, kus mingi äriühingu juhatuse liikmed või juhtivtöötajad (juhtkond) ei tööta äriühingus juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel, vaid osutatavad äriühingule teenuseid nende omandis olevate äriühingute (üldjuhul osaühingud, millest ka nimetus «OÜ-tamine») kaudu.
«OÜ-tamist kasutatakse peamiselt palgamaksude, eeskätt sotsiaalmaksu vältimiseks. Kui äriühingu juhatuse liige või juhtivtöötaja töötaks äriühingus juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel, peaks äriühing lepingu alusel tehtavalt väljamakselt (juhatuse liikme tasu või palk) kinni pidama tulumaksu ning maksma tasult sotsiaalmaksu.
Seevastu juhul, kui äriühing ei sõlmi juhtkonna liikmetega töölepinguid, vaid ostab juhtkonna osaühingutelt juhtimis- või muid teenuseid, pole äriühingul palgamaksude kinnipidamise ja tasumise kohustust. Sellisel juhul ostab äriühing teenust osaühingult ning äriühingu juhtkonna liige määrab ise tema omandis olevas osaühingus, kui suurt palka ta endale osaühingust maksab, ning ülejäänud raha võtab osaühingust dividendina.
Dividende loetakse passiivseks ehk omanikutuluks, mistõttu neid ei maksustata sotsiaalmaksuga. OÜ-tamisest on huvitatud mõlemad pooled, sest tööandja (äriühing) saab võtmetöötajatele maksta sotsiaalmaksu võrra suuremat tasu,» selgitas Pikamäe.
Pikamäe sõnul on riigikohtu otsusel nüüd maksuhalduril õigus lugeda äriühingu ja juhtkonna liikme osaühingu vahelise teenuse osutamise lepingu kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks.
Maksuhalduril on sellekohane õigus siis, kui maksuhaldur leiab ja tõendab, et äriühingu ja osaühingu vaheline teenuse osutamise leping on näilik, ehk tegelikult oli äriühingul juhatuse liikme või tööleping juhtkonna liikmega.
«See, kas äriühingu ja osaühingu vaheline tehing on näilik, sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Näiteks kui juhtkonna liikme tegelik töö tegemise koht on äriühingu asukohas – juhatuse liikmel on äriühingu ruumides kabinet, arvuti, ta pargib oma autot igapäevaselt äriühingu asukohas, siis see kinnitab, et tegemist ei ole äriühingu ja osaühingu vahelise teenuse lepingu, vaid varjatud juhatuse liikme või töölepinguga,» märkis Pikamäe.
«Kui maksuhaldur leiab, et teenuse osutamise leping on tegelikult tööleping või juhatuse liikme leping, siis peab maksuhaldur lugema kogu osaühingule tehtud väljamakse netotöötasuks ning arvestama sellelt maksud,» lisas ta. Seda peab maksuhaldur tegema ka siis, kui osaühingu tehtud väljamakse isikule on erinev osaühingule laekunud maksest.