Online-väitlus: euro tulek elavdab Eesti majandust

Eurod Foto: Elmo Riig

Portaali E24.ee tänases online-väitluses üritavad majanduseksperdid Hardo Pajula ja Märten Ross tõestada, et euroraha tulek elavdab Eesti majandust, neile oponeerib Eesti Väitlusseltsi võistkond koosseisus Silver Suun ja Martin Küüsmaa.

Mõlema poole avateesidele järgneb kell 13 otsereportaaž Tallinnas Ahhaa-keskuses peetavast väitlusest. Lugejad saavad mõlemalt osapoolelt ka küsimusi küsida – need tuleks postitada selle loo kommentaariumisse.

Pajula-Rossi teesid
Euro elavdab Eesti majandust

Mõju on avaldunud juba enne 1. jaanuari ja osaliselt avaldub pikema aja jooksul, eeldades teiste poliitikate toetavat mõju.

Käegakatsutavad tulud

1. Ühisraha hüved nagu hinna- ja vahetuskursi stabiilsus, stabiilsem majanduskasv ja intensiivsem kaubavahetus on osaliselt olnud kättesaadavad ka seni. Hüvede täismõju saab avalduda ainult euro täisliikmena.

2. Euro vähendab äritegevuse tehingukulusid, nt rahavahetus, euros võetud pangalaenude konverteerimise kulud, kursiriski maandamiskulud jne. Kulude kokkuhoid parandab ettevõtete konkurentsivõimet.

3. Lihtsustub hinnavõrdluse tegemine, mis julgustab uute ettevõtjate turule sisenemist. Seega tugevneb konkurents Eesti majanduses.

Jätkusuutlik majanduspoliitika ja kindlustus kriisi puhuks

4. Ettevaates kindlustab euro oluliselt finantssüsteemi, eriti kriisiolukorras. Kriisikulud vähenesid juba siis, kui euro kasutuselevõtmine muutus tõenäoliseks.

5. Eelarvepoliitika ja ka majanduse stabiilsust mõjutavad teised poliitikad muutuvad senisest enam ühise kontrolli objektiks. See suurendab investorite julgust.

Väitlusseltsi võistkonna teesid
Euro ei elavda Eesti majandust

Euro on stabiilsuse sümbol ja heakskiit Eesti majanduspoliitikale, kuid lihtsalt euro tulek ei too Eestile olulist majanduskasvu.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) koosneb tarbimisest, investeeringutest, valitsussektori kulutustest ja ekspordi-impordi vahest.

1. Euro tulek ei muuda tarbimist, mis sõltub pigem tarbijate kindlustundest, mida aga ei suurenda kindlasti käegakatsutavad muudatused igapäeva rahatoimingutes. Samuti ei muuda euro tulek valitsussektori kulutusi, mis on pigem funktsioon SKPst läbi kogutud maksude ja eelarvetasakaalu.
2. Investeeringute kasvuks on olulised sobiva tööjõu olemasolu ja paindlikkus, tootlikkus, tööjõu hind ning maksukoormus – neid näitajaid ei mõjuta euro tulek per se.

3. Eksport-import sõltuvad valuutakursist (mis on fikseeritud ja pole nagunii kõikunud) ning hinnatasemest, mille kasvamist võrreldes teiste ELi riikidega ennustab nn Balassa-Samuelsoni efekt.

Majanduskasvuks on vaja sisendeid, mis looksid majanduses väärtust – kapitali, tööjõudu, inimkapitali, loodusressursse, maad jm.

4. Euro tulek ei mõjuta ilmselgelt Eestis leiduvaid loodusressursse, aga ka mitte inimkapitali – selle parendamiseks on haridus- ja sotsiaalpoliitilised vahendid. Tööjõud on Eestis ebasobiva hariduse ja oskustega ees seisvateks katsumusteks ja teadmistepõhiseks majanduseks.

5. Kapital üksi ei tooda: kui pole muid vajalikke sisendeid, ei ehita ükski investor lihtsalt teist värvi rahapaberi pärast Eestisse tehaseid.

Rahandusministeeriumi poolt väitlema palutud Hardo Pajula on SEB majandusanalüütik ja Märten Ross Eesti Panga asepresident.