/nginx/o/2015/09/13/4484823t1h190f.jpg)
Norra prügipõletusjaamad on toormepuuduses, sest Rootsi konkurendid viivad paremat hinda pakkudes Norra prügi naaberriiki põletamisele.
Norralased hädas: rootslased viivad prügi minema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi ettevõtjad on viimasel ajal rohkelt prügipõletusjaamadesse investeerinud ja nüüd saab prügist elektrit 250 000 majapidamist ning soojaenergiat 950 000 majapidamist, teatas AFP. Rootsi jaamadele ei jätku aga kodumaisest toormest, sestap imporditakse kaks miljonit tonni olmejäätmeid aastas – Suurbritanniast, Hollandist, Soomest, Taanist, aga ennekõike Norrast.
Rootsi jäätmekäitlejate liidu juht Weine Wiqvist selgitas AFPle, et prügiturg on nagu iga turg, seda juhib pakkumine ja nõudlus. Siiski on prügiturg ebatüüpiline, sest kliendid maksavad prügipõletusjaamadele, et oma «kaubast» lahti saada. Norra omavalitsused on olnud viimasel ajal sunnitud leidma kärpekohti – seepärast antakse prügi rootslastele, kes pakuvad odavamat teenust kui kodumaised ettevõtted.
See on viinud mõne esmapilgul veidra lahenduseni. Näiteks on Norra Vossi linnast 100 km kaugusel Bergenis prügipõletusjaam, kuid Vossi prügi rändab hoopis 800 km kaugusele Rootsi Jönköpingisse. Wiqvisti sõnul on aga arvutused näidanud, et see tasub end ära, sest transpordikulud moodustavad kogukuludest üsna väikese osa.
Norra prügipõletajad süüdistavad Rootsi kolleege hinnadumpingus, millega takistatakse ka loodussõbraliku kohaliku soojusvõrgu arendamist. «Õlu ja tubakas ei ole ainsad asjad, mis on Rootsis odavamad, jäätmekäitlus on seal samuti odavam,» ütles AFPle Odd Terje Dovik, Kristiansandi prügipõletusfirma Returkraft tegevjuht.
Doviku sõnul on Rootsis nii palju soodsam prügi käidelda, et Norra jäätmekäitlusstatistika on hakanud liikuma mittesoovitavas suunas: ametliku statistika kohaselt käideldakse nüüd vaid 37 protsenti Norra majapidamiste jäätmetest, kuus aastat varem oli see protsent 44.
Norrakad peavad nüüd Doviku sõnul oma jaamade tarbeks omakorda prügi importima, tuues seda peamiselt Suurbritanniast.
«Keskkonnale oleks palju kasulikum, kui rootslased käiksid prügi toomas mitte Norrast vaid Ida-Euroopast, kus ainus alternatiiv on ladustamine,» ütles Dovik.