Rahatrükk pole seni veel lootusi täitnud

Aprillis pärast Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekut toimunud pressikonverents katkes korraks pärast president Mario Draghi avasõnu, sest tema ees olevale lauale hüppas protestija. Foto: AP/Scanpix

Iga aasta augusti lõpus toimub Ameerika Ühendriikides Wyomingi osariigis asuvas Jackson Hole’s Kansas City Föderaalreservi organiseeritav kõrgetasemeline keskpankurite sümpoosion. Sellel osalevad keskpankurid kogu maailmast, valitud majandusteadlased, tuntud ökonomistid ja mõned ajakirjanikud. Ajakirjanduses on hakatud üritust nimetama ka pankurite suvelaagriks. Reeglina teeb seal põhiettekande USA keskpanga juht.

Viis aastat tagasi, 2010. aastal toimunud üritusel andis Föderaalreservi endine juht Ben Bernanke oma ettekandes mõista, et keskpank on valmis majandust stimuleerima. Paar kuud hiljem hakkaski Föderaalreserv massiivselt valitsuse võlakirju kokku ostma. Rahatrükk põhjustas USA aktsiate, aga ka muude finantsvarade kiire tõusu. Muuhulgas tegid suure ralli ka toorainete hinnad ning Eestis peegeldus USA rahatrükk 5,7 protsendini kerkinud inflatsiooniga 2010. aasta lõpus ja järgmise aasta jaanuaris.

Kui Mario Draghi juhitav Euroopa Keskpank (EKP) alustas selle aasta märtsis oma rahatrüki programmiga, lootsid keskpankurid, et toimub midagi analoogset. Varaostuprogrammi ehk rahatrüki mõte seisneb selles, et EKP ja eurotsooni liikmesriikide keskpangad, sealhulgas ka Eesti Pank, ostavad pankadelt, investeerimisfondidelt ja -firmadelt riikide või rahvusvaheliste institutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), võlakirju. Saadud raha investeeritakse mujale – ostetakse kas riskantsemaid väärtpabereid, näiteks aktsiaid, või paigutatakse see nn pärismajandusse, st laenatakse ettevõtetele.