Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tööotsijad küsivad sageli liiga suurt palka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Henry Auväärt
Henry Auväärt Foto: Erakogu

Tööotsijate keskmine palgasoov oli tänavu esimesel poolaastal 1153 eurot. Palgaootus ületab seega enam kui saja euroga statistikaameti välja toodud Eesti keskmist brutopalka ning avaldab endiselt Eesti tööandjatele survet palku korrigeerida. Viimastel aastatel on aga tööjõupuuduse teemadel palju sõna võetud, mis on tööturu kaalukaussi kallutanud ka tööotsijate poole.

Ehkki personaliotsingutes jääb viimane sõna tööandjale, on praegune olukord andnud oma ala spetsialistile palgaläbirääkimistel suurepärased võimalused: tööandja ei ole valmis kaotama on ettevõtte tähtsaimat vara, inimest, kes loob võimalused kasvatada ettevõtte eduteed ja kasumit. Konkurents spetsialistide nimel on märkimisväärselt tugevnenud, mis hoiab endiselt ka tööotsijate palgasoovid keskmisest brutopalgast kõrgemal.

Teisalt ei kasva tööotsijate palgasoov enam samal kiirusel kui paar aastat tagasi, kus palgaootus kerkis kaks korda kiiremini kui keskmine brutopalk. Sellist olukorda saab põhjendada ka tööjõus osalemise suurenenud määraga, mis on praegu viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel. Paljud varem mitteaktiivsed inimesed on tänavu aktiivselt tööturule sisenenud ning seeläbi on tööturule lisandunud ka neid tööotsijaid, kellel praegu veel puuduvad tööandjate nõutavad kogemused ja oskused. Oskusteta tööotsijad küsivad aga põhjendatult märkimisväärselt madalamat töötasu, mis vähendab ka keskmist palgaootust.

Tagasi üles