Ebaseadusliku vähipüügiga alustati mitukümmend väärteomenetlust

Inspektsioon alustas vähipüügiga seoses 31 menetlust. Foto: Lauri Kulpsoo

Tänavusel jõevähi püügihooajal ja selle eel on Keskkonnainspektsioon alustanud püüginõuete rikkumisega seoses 31 väärteomenetlust ja lisaks sellele on veekogudest eemaldatud 227 ebaseaduslikku vähimõrda ja -natta.

«Võib öelda, et sel aastal oli vähipüügi järelevalve oluliselt intensiivsem kui eelmistel aastatel,» sõnas Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ja lisas, et teatud perioodil olid kontrollid väljas ööpäevaringselt, seda tänu teiste valdkondade inspektorite, sealhulgas mandrilt tulnud kolleegide abil.

«Teolt tabatud röövpüüdjad tunnistasid, et nende elu on ebamugavaks tehtud – ei tea, kus ja millal inspektoreid oodata,» sõnas Haamer.

Ametlik püügiaeg algas esimesel augustil, kuid nii nagu varasematel aastatel, leidus püügihuvilisi, kes üritasid püüda varem ja ilma loata.  

Enim ebaseaduslikke püügivahendeid on avastatud Tartumaa veekogudest, juulist alates kokku 93 vähimõrda ja -natta. Arvukamalt leiti ebaseaduslikke püügivahendeid veel Saare-, Viljandi- ja Võrumaal, vastavalt 52, 39 ja 16 püügivahendit.

Enim seaduserikkujaid tabati Harjumaal, kus alustati kokku 15 väärteomenetlust. Saaremaal alustati üheksa, Tartumaal kuus ja Valgamaal üks menetlus. Praeguseks on lahendini jõudnud 18 väärteomenetlust, ülejäänud menetlused on veel pooleli.

Rikkumiste eest on määratud trahve 19 isikule kogusummas 1940 eurot. 13 juhtumi puhul tuleb süüdlastel hüvitada ka rikkumisega kaasnenud keskkonnakahju.

Keskkonnakahju kogusumma on praeguse seisuga 9180 eurot, aga kuna osa juhtumeid on veel menetluses, võib kahjusumma suureneda.

Üks atraktiivsemaid vähipüügi piirkondi on Saaremaa, mis toob kaasa ka järelevalve tugevdamise vajaduse sealsetel vähiveekogudel.

Ehkki ametlik püügihooaeg lõppes 31. augustil, kontroll siiani veel jätkub.