Kuigi toit ja teenindus söögikohas võib olla suurepärane, ei pruugi heldelt jagatud jootraha jõuda tegelikult sugugi mitte inimeseni, kes toidu lauda tõi.
Jootraha jättes veendu, et see ikka teenindajani jõuaks
Paljud ettevõtted on ise tunnistanud või vahele jäänud sellega, et panevad teenindajatele või kokkadele jäetud jootraha enda taskusse, vahendab Telegraph. Näiteks Suurbritannias Manchesteris asuva Albert’s Restaurant & Bar kelnerid on öelnud, et toidukoha juhatus võtab endale 80 protsenti kaardiga makstes jäetud jootrahast. See, kuhu jootraha läheb, sõltubki suurel määral sellest, kus süüa. Inglismaa näitel on paljudes suurtes restoranikettides kombeks jootrahalt teatud protsent maha arvestada ning kasutada seda raha juhtimiskuludeks.
Näiteks Pizza Express, millel on üle riigi 430 müügikohta, võtab endale kaheksa protsenti kaardimaksetelt jäetud jootrahast, mis võimaldab ettevõttel hoida kokku miljoneid eurosid aastas. See-eest luksuslik Londoni restoranigrupp Caprice Holdings väitis, et kogu jootraha jagatakse võrdselt restorani töötajate vahel. Londonis asuvate restoranide The Dairy ja The Manor juhataja Dan Jones selgitas aga, et sularahas jäetud jootraha jagatakse kohe töötajate vahel ära, kaardimaksetelt jäetud jootraha läheb ühisfondi ning jagatakse töötajatele boonuste näol.
Suurbritannia suurim ametiühing Union soovitab hea teeninduse puhul jätta jootraha pigem sularahas, sest nii jõuab see kindlamini töötajateni – kaardimaksega jootraha jätmisel ei saa olla kindel, et ettevõte mingit osa sellest endale ei võta.