/nginx/o/2009/05/22/182856t1h8775.jpg)
Kiviõli Keemiatööstus saatis eelmisel nädalal keskkonnaministeeriumile kirja, milles palub lõpetada Kiviõli põlevkivikarjääri ida-lõuna suunalise laienduse taotluse menetlus.
Kiviõli Keemiatööstus loobus kaevanduse laiendamise taotlusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemiatööstus esitas keskkonnaministeeriumile selle taotluse mai lõpus. Nüüdseks on ettevõtte sõnul aga selgunud, et maa-alal, mida taotlus puudutab, kaevandamisväärne põlevkivivaru praktiliselt puudub. Uus laiendus asub täpselt sellise kaevevälja taga, mille varud ka keskkonnaministeeriumi komisjon 6. oktoobril kaevekõlmbatuks tunnistas, seetõttu on selge, et uuel krundil kaevandamisväärne põlevkivi tegelikult puudub, ütles Kiviõli Keemiatööstuse kommunikatsioonijuht Raivo Lott.
Keemiatööstus juhtis 18. oktoobril saadetud kirjas tähelepanu ka sellele, et Sonda valla sõnul on elanikkond vastu taotletavale laiendusele. Nendest põhjustest lähtuvalt loobus ettevõtte oma taotlusest.
Teisele keemiatööstuse laiendusele ette jäävate maa-alade, mille sundvõõrandamist riik kavandab, elanikke esindava advokaadi sõnul seab taotlusest loobumine kahtluse alla Kiviõli Keemiatööstuse ekspertide usaldusväärsuse.
Veel mõne kuu eest esitatud taotluses viidati erinevatele geoloogilistele uuringutele, mis olid keemiatööstuse tellimusel aastatel 2001-2009 mitmeid kordi läbi viidud ning mis tõendasid, et mäeeraldisel olevat põlevkivi on põhjalikult uuritud ning kivi kvaliteet lubab kaevandada kogu laiendusel, väitis advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partneri Erki Kegandberg.
«Kui Kiviõli Keemiatööstuse ekspertide uuringud, mille alusel lisalaienduse taotlus tehti, lükatakse nüüd kategooriliselt ümber, seab see nende ekspertide usaldusväärsuse ja erapooletuse tugevalt kahtluse alla,» lausus ta.
«Samad eksperdid on andnud kinnitusi Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivivarde kohta, mille väidetava lõppemisega põhjendatakse praegu maade sundvõõrandamist,» märkis Kegandberg.
Taotlusest loobumise tegelik põhjus võib tema sõnul olla soov avaldada riigile survet teisele karjääri laiendusele ette jäävate kinnistute sundvõõrandamiseks. «Selle [taotlusest loobumise] taga ei ole kindlasti mingid majanduslikud kaalutlused, vaid see on kahe poole vahelisest ärikonfliktist tekkinud teema,» viitas Kegandberg Kiviõli Keemiatööstuse omaniku Toomas Tamme ning nüüd maade sundvõõrandamisega silmitsi seisva kütuseärimees Nikolai Reismani konfliktile.
Kegandbergi sõnul pole ka õiged Kiviõli Keemiatööstuse väiteid, et ilma karjääri laiendamiseta pole kuskilt põlevkivi saada ning kümned inimesed tuleb koondada. «Eesti põlevkivist on Kiviõli Keemiatööstusel võimalik osta põlevkivi nii, et vähe pole,» väitis ta.
«Kiviõli Keemiatööstus pole kedagi ähvardanud inimeste töötajäämisega,» väitis vastu keemiatööstuse kommunikatsioonijuht Raivo Lott. «Oleme rääkinud olukorrast nii nagu ta on.»
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles neljapäeval, et mõne nädala eest tehtud Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivi varude ülevaatus näitas selgelt, et põlevkivi varu võib seal aasta lõpu poole otsa saada ning kui midagi uut peale ei tule, siis ettevõte töötada ei saa.
Tamkivi ütles ka, et keskkonnaministeerium püüab korraldada asjad nii, et keemiatööstus saaks loa kaevandada sundvõõrandamisest ohustatud maadest väljapoole jääval väiksel maa-alal, kus all on samuti põlevkivi. Ta avaldas lootust, et aja jooksul, mil keemiatööstus saab selle väiksema maa-lapi põlevkivivaru kasutada, jõuab keemistööstus sundvõõrandamise ohus olevate maade omanikega kokkuleppele.