/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2015/09/09/4469471t1h37a3.jpg)
Kilekoti mõju on Killerkoti projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul märkamatu, ent sellegipoolest olemas ning suurem kui arvata oskaksime.
Ka keskkonnateadliku inimese koju võib sigineda hulk kilekotte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Ohvril veab kilekotivastast kampaaniat, tunnistas ta siiski, et on välja uurinud, et varasemalt leidis temagi koju tee umbes 70 kilekotti aastas, sest kilekotiostule vähe tähelepanu pöörates või riidekotti unustades need lihtsalt siginevad koju.
Nüüd on ta juba aastaid kasutanud poeskäiguks riidest kotte. «Kui kasutad ühte kotti aastaid, on see parem variant kui see, et ostad iga kord poes käies uue kilekoti,» ütles Ohvril.
Kuna ka kangas pole tegelikult keskkonnasäästlik, sest prügimäele jõudes see ei lagune, on keskkonda hoidev osa siin pigem see, et riidest kotti saab kasutada aastaid. Riidest koti saab läbi pesta ning kuigi seegi omandab lõpuks kulumisjälgi, teeb see koti Ohvrili meelest isegi armsamaks.
EL direktiivide järgi tahetakse keelustada väikeste kilekottide tasuta jagamine 2018. aastaks. Killerkoti kampaaniaga tahetakse tõsta inimeste teadlikkust ning vähendada nii suurte kui väikeste kilekottide tarbimist. Kuna 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva, on seetõttu on Ohvrilil väike soov teha Eestist selleks ajaks kilekotivaba riik.