/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/04/08/3942445t1he6b0.jpg)
Valitsus arutas teisipäevasel kabinetiistungil kava, mis näeb sel ja järgmisel aastal ette keskvalitsuse töötajate vähendamist 750 inimese võrra, võimaldades riigil seeläbi kokku hoida eeldatavalt 13 miljonit eurot aastas.
Keskvalitsusest tahetakse järgmisel aastal koondada 750 töötajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säärane kava järgib koalitsioonileppes püstitatud eesmärki hoida keskvalitsuse töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast. Kokku vähendataks keskvalitsuse töötajaskonda 1,3 protsendi võrra, tööle jääks 56 394 inimest, selgub arutluse all olnud töödokumendist. Koondamiskava ei puuduta kohalike omavalitsusi.
Enim soovib valitsus töötajaid vähendada sotsiaalministeeriumi haldusalas, kus töö kaotaks 236 inimest ehk 2,1 protsenti töötajaskonnast; kokkuhoid oleks 3,9 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi haldusala töötajate arv kahaneks 1,4 protsenti ehk 176 võrra, andes 3,3 miljoni suuruse kokkuhoiu.
Suhteliselt enim väheneks kava kohaselt töötajaskond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas, kus töötaks inimesi 2,4 protsenti ehk 49 võrra vähem, andes 1,3 miljoni euro suuruse kokkuhoiu ning viies töötajaskonna 2053 inimesele. Suhteliselt vähim väheneb 0,6 protsenti ehk 20 inimese võrra justiitsministeeriumi haldusala teenistujate hulk.
Riigihaldusminister Arto Aas ütles juba mais Postimehele, et kärpimisel tuleb lähiaastail keskenduda just keskvalitsusele. Aasa sõnul ei ole ministeeriumid Eestis väga suured ja vaid sealt 800 inimese lahtilaskmine tähendaks sisuliselt neist poolte sulgemist. Seega tundus talle tollal, et rohkem on kokkutõmbamisruumi sihtasutuste ja allasutuste juures.
Keskvalitsuse ja riigieelarveliste asutuste keskmise palga kasv oli mullu Eesti keskmise palga kasvust kiirem; keskvalitsuses oli see keskmiselt 7,8 protsenti, ent Eesti keskmine näitaja oli vaid 5,9 protsenti. Kuna keskvalitsuse keskmise palga suhe Eesti keskmisesse on jõudnud oma senise tipu ehk 2008. aasta taseme lähedale, tuleb järgnevatel aastatel olla palgakasvuga ettevaatlikum, et mitte saada palgakasvu eestvedajaks, märgib rahandusministeerium selgituseks.
Järgmisel aastal prognoosib rahandusministeerium palga nominaalkasvuks 5,2 protsenti, mis tähendab, et osa palgakulude katteks vajaminevast lisarahast tuleb palga konkurentsivõime säilitamiseks asutustel endil leida sisemiste ümberkorralduste arvel. Töötajate motivatsiooni hoidmiseks tuleks rakendada kõikidele haldusaladele ühetaolist palgafondi kasvu lähtuvalt tarbijahinnaindeksi prognoositavast kasvust, märgib ministeerium.
Eelmisel aastal kasvas valitsussektori töötajate arv 2185 inimese võrra ehk 1,9 protsenti, ent selle põhjus oli peamiselt asutuste toomine muu avaliku sektori arvepidamisest valitsussektori alla – näiteks juhtus MKM-i haldusalas nii AS-iga A.L.A.R.A, AS-iga Eesti Liinirongid ja AS-iga Vedelkütusevaru Agentuur, mis suurendas raamatupidamislikult töötajate hulka 296 võrra.
Kui mitte arvestada tehnilistest ümberkorraldustest tekkinud kasvu, vähenes valitsussektori töötajate arv mullu 761 inimese võrra ehk 0,7 protsenti. Keskvalitsuse töötajate arv on sarnased ümberkorraldused kõrvale jättes kahanenud 289 inimese võrra ehk 0,5 protsenti.