/nginx/o/2013/12/04/2665652t1hdae8.jpg)
Maksebilansi jooksevkonto ülejääk suurenes teises kvartalis kuue protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), teatas Eesti Pank. Suure muutuse taga on ettevõtte tulumaks, mis on arvestatud erakordselt suurtelt dividendidelt.
Suured dividendid viisid jooksevkonto suurde ülejääki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Välissektori statistikas käsitletakse erakordselt suuri dividende äriühingu kapitali vähendamisena: jooksevkonto arvestust ei mõjuta seetõttu mitte dividendide suurus, vaid nendelt arvestatud tulumaks,» selgitas panga ökonomist Andres Saarniit.
«Tehnilises vaates otseinvesteerimistulude väljavool vähenes, mistõttu jooksevkonto ülejääk omakorda suurenes,» lisas ta. Investeerimistulude väljavoolu vähenemine väljendab kasumlikkuse kahanemist väliskapitalile tuginevates ettevõtetes.
Lisaks suurenes kaupade ja teenuste konto ülejääk, aga seda paraku mitte eksportiva sektori kasvuvõimekuse paranemise vaid kaupade sisseveo vähenemise tõttu. «See kajastab väikest investeerimisaktiivsust, mis võib pärssida lähiaja majanduskasvu,» märkis Saarniit.
«Jooksevkonto ülejäägi puhul on ootuspärane, et välisnõuded kasvavad kiiremini kui kohustused. See suundumus jätkus ka selle aasta teises kvartalis: Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk nõuete ja kohuste vahe oli juuni lõpuks kahanenud –38 protsendini SKT suhtes. Eesti väliskohtused ei ole viimase 15 aasta jooksul netoarvestuses nii väikesed olnud,» kommenteeris Saarniit.