/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/10/25/455040t1hffad.jpg)
Statistikaameti andmetel kosus Eesti eksport augustis võrreldes mullusega koguni 37 protsenti ning uuele rekordtasemele võib ekspordimaht jõuda juba järgmisel aastal.
Eesti majanduse päästeingel eksport pürib rekordtasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum tunnistas, et augusti sedavõrd suurt ekspordi kasvu ei osatud ette näha ning see tuli positiivse üllatusena. «Augusti number oli oodatust oluliselt parem. Toimunud on väga kiire taastumine,» nentis Kuum. «Kuna sisetarbimine on hetkel kehv, on eksport meie päästeingliks.»
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur märkis samuti, et ekspordi korralikud kasvunäitajad teevad vaid rõõmu. «Me oleme sisuliselt kaks viimast aastat rääkinud, et majanduskriisist saame välja ainult eksportides,» märkis Vitsur.
Samas leiab ta, et kasvuruumi on Eestis veel küllaga. «Me peaksime oma eksporti veel vähemalt 50 protsendi võrra kasvatama,» tõdes Vitsur. Samuti usub majandusekspert, et Eestis on veel küllalt võimalusi rajada uusi tootmisettevõtteid.
Et välisinvestorite huvi siin tootmisega tegeleda püsib, näitab tema hinnangul ka tõik, et elektroonikatootja Elcoteq müüs vahepeal oma tootmise Ericssonile, kuid otsustas mõni aeg hiljem ka ise oma tegevusega siin jätkata.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis märkis, et kuigi ettevõtetel läheb praegu taas paremini, pole eufooriaks siiski veel põhjust, kuna kriisi tagajärjel on paljude firmade käive kodumaal kokku kuivanud. Positiivne on seejuures aga tõik, et majanduskriisi mõjul on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes on eesmärgiks seadnud oma toodete-teenustega välismaale laieneda.
«Sellised struktuurimuutused on paratamatud, erilist tarbimisbuumi pole ju koduturul oodata,» lausus Kriis. Samas pole välismaale laienemine ettevõtete jaoks lihtne ning tavaliselt võtab see aega kolm-neli aastat.
ASi Kalev Chocolate Factory tegevdirektor Kaido Kaare märkis, et nende ettevõttel läheb piiri taga praegu kõik tõusvas joones. «Nõudlus Kalevi toodete järele on sel aastal kasvanud,» nentis ta. «Eriti on kasvanud müügimahud Venemaa ja Soome suunal, kus ületame eelmise aasta müüke kuni poole võrra.»
«Hetkel töötame ka uute ekspordi sihtriikidega, nagu Tšehhi, Rootsi ja Taani,» jätkas Kaare. «Kalevi toodete järele on huvi tuntud ka mitmelt poolt kaugemalt, näiteks Indoneesiast, kuid praegu on meie põhirõhk ekspordis suunatud siiski kodule lähemal paiknevatele turgudele.»
Leev Kuuma hinnangul võib Eesti aastane ekspordimaht juba järgmisel aastal jõuda kriisieelsele tasemele. Ta lisas, et kui senine rekordaasta oli 2008, mil Eesti ekspordimaht ulatus veidi üle 130 miljardi krooni, siis praeguste prognooside kohaselt küünib see tänavu üle 120 miljardi krooni. Järgmisel aastal peaks aga Eestile olema jõukohane ka 2008. aasta tulemus ületada.
Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37 protsenti ja import 34 protsenti eelmise aasta augustiga võrreldes. Seejuures suurenes eksport näiteks Rootsi 67 protsenti. Tänavu esimese kaheksa kuuga kokku on aga eksport kasvanud mullusega võrreldes 26 protsenti.
Eestist eksporditi augustis enim masinaid ja seadmeid (23 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes masinate ja seadmete eksport koguni 71 protsenti. Statistikaameti selgituste järgi suurenes kaubagrupiti augustis enim telefonide ja isoleeritud traadi eksport, kasvades mullu sama ajaga võrreldes vastavalt 501 ja 120 miljoni krooni võrra.