/nginx/o/2012/06/07/1153718t1hcd72.jpg)
Eesti tarbijakorvis suure osakaaluga mootorikütuste odavnemise tõttu on lähikuudel Eestis oodata tarbijahinnaindeksi jätkuvat langemist, prognoosivad analüütikud.
Analüütikud: mootorikütuste odavnemise tõttu jätkub deflatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustis alanes tarbijahinnaindeks aastases võrdluses 0,3 protsenti, seda peamiselt just mootorikütuste odavnemise tõttu. Kui kogu euroala lõikes on hinnad väikeses tõusus, st on alanud inflatsioon, on Eesti ikka veel deflatsioonis. Seda seetõttu, et Eestis on transpordi ja sealtkaudu ka mootorikütuste osakaal tarbijakorvis suurem kui eurotsoonis üldiselt.
«Jätkuvalt on peamine hindu mõjutav tegur nafta, mis odavnes augusti lõpus uuele madaltasemele. Murepilved Hiina majanduse kui maailma suurima toorainete importija kohal ning selle võimalik mõju maailmamajandusele on süvendanud toorainete hinnalangust. Nafta odavnes kuuga ligi 20 protsenti ning selle tulemusel on ka mootorikütuste hinnad Eesti tanklates kiirelt langenud,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
«Kütus on aastaga odavnenud 14 protsenti ning selle panus kahandas tarbijahinnaindeksit augustis 0,8 protsendipunkti. Lisaks on ka teiste energiatoodete hinnad madalamad kui aasta tagasi. Kuna turul on ülepakkumine, mida süvendas ka Iraani naftaembargo lõppemine, ei oota turuosalised naftahindade kiiret taastumist,» lisas Pungas.
Pungase sõnul on hinnad languses ka lähikuudel ning tõusule pöördumist võib oodata aasta lõpus madala võrdlusbaasi mõjul, sest eelmise aasta lõpus hakkas nafta kiirelt odavnema.
Ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis panga kommentaaris tarbijahinnaindeksi muutusele, et tarbijahindade peamine mõjutaja on nafta odavnemine maailmaturul. «Eurodes arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta tasemest umbes 40 protsendi võrra odavam,» sõnas ta.
«Tarbijahindade langus peaks Eestis energiahindade märkimisväärse odavnemise tõttu lähikuudel jätkuma,» lisas Elmik. «Aasta kokkuvõttes peaks hindade langus Eestis ulatuma 0,2 protsendini.»
«Energiakandjate odavnemine on Eesti majandusele soodne, kuna tänu sellele suureneb tarbimine ja seeläbi ka majanduskasv. Viimase aasta jooksul aset leidnud energiahindade alanemine on suurendanud kodumajapidamiste reaalset sissetulekut 1,3 protsenti,» ütles Eesti Panga kommentaaris ökonomist Rasmus Kattai. Ta lisas, et nafta hinna praegune madalseis maailmaturul on siiski ajutine.
Kattai märkis, et ülejäänud tarbijakorv, st ostukorv ilma energiata, kallines augustis 1,1 protsenti. «Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis on viimastel kuudel järjepidevalt vähenenud: kui aasta alguses odavnesid pooled kõigist kaupadest ja teenustest, siis augustis kahanes nende osakaal 43 protsendini.»
«Tööstuskaupade impordihinnad, mis olid pikka aega langenud, hakkasid alates teisest kvartalist tõusma. Seda põhjustas tõenäoliselt euro kursi nõrgenemine,» lisas Kattai. «Impordihindade tõus on kandunud jaehindadesse selgemalt euroalal, kuid Eestis on selle mõju seni veel jäänud väheseks.»
Elmik Swedbankist tõdes aga, et ehkki tarbijakorv on praeguseks odavnenud üle aasta, ei tunneta tarbijad eriti hinnalangust: «Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on vaid kuus protsenti inimestest tarbijakorvi odavnemist märganud. Järgmise 12 kuu jooksul ootab tarbijahindade langust kaks protsenti küsitletutest.»