/nginx/o/2015/09/07/4461493t1h1c84.jpg)
«Käin täiskohaga tööl – töötan esmaspäevast reedeni. Astusin sel aastal kõrgkooli kaugõppesse ja kõik loengud toimuvad nädalavahetustel. Kas mul on õigus võtta õppepuhkust või on tööandjal õigus mulle õppepuhkuse andmisest keelduda?» uurib lugeja.
Lugeja küsib: kas tööandja võib keelduda õppepuhkuse andmisest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töötamise kõrvalt õppimist ja õppepuhkuse saamise tingimusi reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Selle aasta suvest täiskasvanute koolituse seadus muutus.
Seadusesse lisati põhimõte, et tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Sellega soovitakse vältida praktikas esinenud olukordi, kus õppepuhkust kasutati üksnes vabadel päevadel palgalisa saamiseks. Seega kui soovitud õppepuhkuse päevad langevad üksnes teie vabadele päevadele, on tööandjal õigus õppepuhkuse andmisest keelduda.
Küll aga ei ole keelatud võtta õppepuhkust selliselt, et õppepuhkuse perioodi jäävad ka vabad päevad. Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul. Õppepuhkust on tööandjal aga kohustus anda vaid juhul kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.