Teadlased: impulsiivsed inimesed kipuvad asju homsesse lükkama

Uuring: impulsiivsed inimesed lükkavad suurema tõenäosusega olulisi tegevusi edasi Foto: SCANPIX

Calgary ülikooli teadlaste uuringu järgi pole teadliku oluliste asjadega tegelemise edasilükkamise taga mitte ainult kehv ajaplaneerimine, vaid ka järeleandmine impulsiivsusele, kirjutab Wall Street Journal.

Teadlased defineerivad terminit prokrastinatsioon kui mingi teatud tegevuse vabatahtlikku edasilükkamist, hoolimata selle juba ette teada olevatest negatiivsetest tagajärgedest. See tähendab lühiajalise tuju või naudingu valimist, seda aga pikaajalise positiivse seisundi arvelt.

Calgary ülikooli psühholoogid avastasid, et kroonilistel asjade homsesse lükkajatel on tihtipeale valed arusaamad sellest, miks nad seda teevad ning mida see tegelikult tähendab. Paljud neist usuvad, et nad ei suuda asjade tegemisega alustada, kuna nad taotlevad nende asjade tegemisel perfektsust.

Samas näitasid uuringud, et krooniline asjade edasilükkamine ehk prokrastinatsioon ei ole aga perfektsionismiga seotud, vaid pigem impulsiivsusega ehk inimeste kalduvusega tegutseda kohe oma tungidele ja soovidele järele andes, väidab Calgary ülikooli organisatsioonikäitumise professor Piers Steel.

Tema sõnul arvavad inimesed, et peamiseks põhjuseks, mis ei lase neil oluliste asjade tegemisega peale hakata, on liigne ärevus; samas näitavad mitmed uuringud, et väheimpulsiivsete inimeste puhul on just ärevus see, mis aitab neil end käima lükata.

Impulsiivsete inimestele on aga ärevusetunde tekkimisel omane tegevustes peatumine ja probleemi ignoreerimine. Nad ei suuda tugevate tunnetega nii hästi toime tulla kui väheimpulsiivsed inimesed ning seetõttu soovivad tegeleda millegi muuga, et negatiivsest tundest lahti saada.