/nginx/o/2015/09/03/4446727t1h2b26.jpg)
Eesti Pakendiringlus on kümne tegutsemisaastaga suunanud uuesti ringlusesse ligi 342 000 tonni pakendeid – sellise koguse pakendijäätmetega saaks täita rongi, mis ulatub Tallinnast Raplani.
Pakendijäätmete hulk täidaks rongi Tallinnast Raplani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste sorteerimisharjumused on ajapikku küll paranenud, ent Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on pikk tee veel ees. «Kui 2005. aastal leidis tee taaskasutusse umbes veerand kõigist pakendijäätmetest, siis tänaseks on see arv juba üle 60 protsendi. Samas osa pakenditest ei jõua jätkuvalt kunagi tagasi ringlusesse ja maetakse kas prügimäele või suunatakse energia tootmisesse, mis on aga väärt tooraine arutu, keskkonda koormav raiskamine,» ütles Kangus.
Tema sõnul on elanikud väga hästi kaasa tulnud pandipakendite kogumisega, sest sorteerimise rahaline mõju on inimesele väga lihtsasti mõistetavaks tehtud – maksad pakendi eest kindla summa ning saad raha sorteerimise eest tagasi.
Kui koduses sorteerimises näeb Kangus kasvuruumi, siis ettevõtetes tekkivad jäätmed jõuavad paremini ringlusesse. «Ettevõtete motivatsioon jäätmeid liigiti tagastada on suurem, sest seda nõuab seadus ning jäätmevedu on ettevõtetele suur kuluallikas,» lisas Kangus.
Eesti Pakendiringlus sorteerib ja töötleb kogutud pakendijäätmeid tooraineks Maardus asuvas jäätmetehases. Kümnendiga on tehasest läbi käinud sadu tuhandeid tonne pakendeid. Kanguse sõnul on jäätmejaama töö aastatega põhjalikult muutunud. «Kui algusaastatel toimus siin töö täielikult käsitsi, siis nüüdseks on Eesti Pakendiringlusel unikaalne sorteerimisliin, mis ilma inimese sekkumiseta suudab eraldada klaasi, papi, kile, määrdunud pakendid ja alumiiniumi ning teised metallid. Inimesed sordivad veel käsitsi välja vaid masinate poolt eelsorditud kõvaplasti jäätmed,» kirjeldas Kangus arengut.
Maardus toodetakse kilejäätmetest kilegraanuleid, plastijäätmetest plastigraanuleid, peenestatakse vanu autorehve uute toodete valmistamiseks, pressitakse kokku paberi- ja papijäätmeid ning pandipakendina tagastamata jäänud alumiiniumpurke.