/nginx/o/2010/10/25/454639t1hd7d0.jpg)
Maailmamajanduse vaevadel on üks tagajärg, mida paljud ehk tähele pole pannud: viimase kahe aastaga on Iisraeli kodakondsuse võtnud juutide arv kasvama hakanud.
Iisraeli kodakondsus globaalkriisi tõttu populaarsem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Globaalmajandus on ebastabiilne, Iisraelil läheb aga majanduslikus mõttes hämmastavalt hästi,» ütleb endine nõukogude dissident Natan Sharansky, kes mullu Juudi Agentuuri esimehe kohale asus.
Samas tunnistab agentuur siiski, et massilise kojutuleku ajastu on ümber saanud. Ka tänavu asub Iisraeli Sharansky hinnangul Iisraeli elama vaid 18 000 uut juudi soost inimest. Mis on lausa köömes võrreldes 1990. aastate algusega, mil endisest Nõukogude Liidust saabus juute sadade tuhandete kaupa.
«Massilise immigratsiooni päevad on igaveseks möödas. Meil ei ole tegemist juutide päästmisega pogrommidest, holokaustist või tagakiusu käes,» ütles Sharansky, hoiatades samas, et vaenulike riikide nagu näiteks Iraani suhtes peab Iisrael siiski jätkuvalt valvel olema.
Samas on ohukoldeid maailmas vähe: «94 protsenti juutidest elavad nüüd vabas maailmas,» ütleb Sharansky. «Need inimesed võivad ise valida, kas elada Iisraelis või mitte.»
Vastupidiselt varajaste sionistide lootustele on valdav enamus USA ja Euroopa juute otsustanud sealt mitte lahkuda. Mis omakorda on põhjustanud Iisraelis kohkumust ja pettumust, kuna riik rajati ideoloogilisele alusele, et juudid peaksid elama omaenda riigis.
Pinget põhjustab ka mure maa demograafilise tasakaalu pärast. Praegu on riigis iisraellastest juute veel rohkem kui palestiinlastest araablasi. Samas see ilmselt muutub, kuna palestiinlaste poolel kasvab elanikkond kiiremas tempos, juute migreerub Iisraeli aga endisest aeglasemalt.
Sharansky kinnitab, et juutide tagasipöördumiseks oleks ka teisi põhjuseid, kui nimetatud demograafiline trend: «Ma usun, et kui keegi soovib tegelikult juudi ajalugu kirjutada, siis on tema jaoks parim paik Iisrael. Juudi rahva tulevik sõltub sellest, mis sünnib Iisraelis.»
«Samas mõtlesid sionismi rajajad omal ajal, et laialipillutatuse aeg saab ümber. Ning et väljaspool Iisraeli juutlus lihtsalt kaob. Täna näeme aga teist pilti. Iisrael peab tunnistama, et disaporaa jätkub ja on endiselt elujõuline,» ütles Sharansky. «Ma austan iga inimese otsust.»
Uus reaalsus on sundinud Juudi Agentuuri värskeid lahendusi otsima. Kui varasemalt oldi tuntud kui edukas juutide kodumaale tooja, siis nüüd keskendutakse palju enam «juudi identiteedi tugevdamisele».
Sharansky sõnutsi tähendab see sidemete tugevdamist juudi kogukondade vahel nii Iisraelis kui väljaspool. Näiteks tuuakse Iisraeli turistide ja vahetusõpilastena rohkem juudi soost noori. «Meie eesmärk ei ole veenda välismaal elavaid juute iga hinna eest siia kolima, vaid kinnitada neile igakülgselt, et me oleme üks perekond. Ning sellest tulenevalt otsustavad mõned tulla, teised aga jääda.»
Sharansky ise sattus Iisraeli kolimise soovi tõttu üheksaks aastaks nõukogude vanglasse. Ta vabanes aastal 1986 ning siirdus Iisraeli, sisenes poliitikasse ning juhtis parteid, mis seisis endisest Nõukogude Liidust saabuvate immigrantide huvide eest.
Sharanskyl on täita oluline roll ajal, mil suhted Iisraeli ja diasporaa vahel on mõnevõrra pingelised. Vaatlejate hinnangul on liberaalsete vaadetega juudid USAs Iisraelile selja pööranud. «Vaidlusi on, aga laias laastus on Ameerika juutide ja Iisraeli vaheline side väga tugev,» väidab Sharansky.
Peamine oht on tema sõnutsi juudi elu järkjärguline nõrgenemine ja assimileerumine: «Paljudes paikades abiellub 50 protsenti juutidest teisest rahvusest inimestega.»
«Kõige parem rohi assimileerumise vastu on elada Iisraelis,» lisas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.