Piret Suitsu: lastele on euro tulekust vähe räägitud

Rahavahetusest tuleb rääkida ka lastega. Foto: SCANPIX

Eesti riik panustab kõvasti, et oleksime rahavahetuse saabudes toimuvast võimalikult hästi teavitatud. Minu hinnangul on aga selgelt liiga vähe tegeletud sellega, et ka meie nooremad ühiskonnaliikmed mõistaksid, mida rahavahetus tähendab ja kuidas uuel aastal oma taskuraha või säästudega toimetada.

Seetõttu tasuks lapsevanematel endil kindlasti enne rahavahetuse saabumist oma võsukestega teema üles võtta.

Mida peaks laps teadma?

Esimene ja kõige olulisem asi, mida on keeruline mõista paljudel täiskasvanutelgi – ühe euromündi eest saab poest osta sama palju, kui täna 10-kroonise ja 5-kroonise kupüüri eest, peaaegu üks metallkroonine veel lisaks.

Algkoolilapsel on keeruline aru saada sellest, et sendid, mis täna on üsna väheväärtuslikud, hakkavad omama tänasest oluliselt suuremat ostujõudu ning ilmselt on suurematelgi keeruline vältida alguses ülekulutamist.

Sestap oleks tark alustada lapsele muutuse selgitamist aegsasti. Kordamine on tarkuse ema ja usutavasti ei piisa 1.-2. klassi lapsele ühest-kahest jutuajamisest sel teemal.

Et väiksem laps mõistaks – pangakontole kogutud 150 krooni ei muutu 10 krooniks ning selle eest saab endiselt poest samas väärtuses kaupa kui täna – kulub ilmselt mõnevõrra aega ja vaeva.

Et laps mõistaks paremini, mida ta edaspidi uue raha eest saab, võiks raha väärtuse selgitades siduda konkreetsete objektidega – näiteks 1 euro eest saab kaks jäätist, 2 euro eest aga juba supi kohvikus või poest ühe Lego-mehikese. Nii aitate lapsel vältida ka liigset raiskamist, mida madalana näivad hinnad esialgu esile kutsuda võivad. 

Teiseks – kooliealise lapsega tuleks aegsasti teha uued kokkulepped ka taskuraha osas. Seni näiteks nädalas 25 krooni saanud algkoolilapsega tuleb läbi arutada, kui palju vanemad talle edaspidi nädalas raha annavad.

Kolmandaks – seoses raha väärtuse muutumisega peaks laps mõistma ka seda, et kui täna kaob 20-sendine, pole see eriline õnnetus, aga kaotades 20 eurosenti, tähendab see juba 3 krooni väärtuses raha kadumist. Nii peaks laps õppima metallraha tänasest hoolsamini hoidma ja kandma kaasas tänasest oluliselt vähem münte.

Suurematele lastele tasuks ilmselt hakata intensiivselt soovitama-õpetama kaardiga maskmist, kus vähegi võimalik. Raha kaotamise või varastamise risk muutub nii palju väiksemaks.

Neljandaks on kindlasti tähtis tutvustada lapsele uue raha väljanägemist, ennekõike euromünte, et vältida nende segadusse sattumist uue aasta alguses.

Ja kindlasti huvitab nutikamaid lapsi ka küsimus, miks kroon üldse euro vastu vahetatakse, seega oleks mõistlik enne lapsega teema üles võtmist endale põhitõed selgeks teha. Üsna ammendava lisainfo leiate riigi euroveebist euro.eesti.ee, kus leidub  ka õpetlikke mänge ka pere noormiatele.

Kuidas veel last ette valmistada?

Et vältida aasta lõpus pangakontorites suure tõenäosusega tekkivaid pikki-pikki sabasid, oleks tark hoiupõrsasse või muudesse panipaikadesse kogunenud sendid koos lapsega pangakontorisse viia juba täna.

Oktoobrikuus algas spetsiaalne kroonimüntide kokkukorjamise kampaania ja pangad müntide vastuvõtmise eest enam teenustasu ei võta. Lapse kontole saab münte tasuta panna pidevalt, seega ei ole vajadust sihtida konkreetset kampaaniaaega.

Sealjuures tuleks kindlasti rääkida lapsele ka seda, et pangakontole pandud raha ei lähe euro tulles mitte kaduma, vaid  sentidest-kroonidest saavad uue aasta saabudes kontol automaatselt eurod – seega ei pea kogutut enne rahavahetust ära raiskama.

Kindlasti tuleks lapsevanemal üle vaadata limiidid, kui palju võib laps pangaautomaadist päeva jooksul sularaha välja võtta.

Siinjuures tuleb meeles pidada, et väiksemat kupüüri kui 5-eurone automaadid uuest aastast alates enam ei väljasta. Paljude perede jaoks tähendab see paraku ilmselt, et lapse maksimaalseid kululimiite tuleb tänasega võrreldes pisut suurendada.

Samuti on mõistlik õpetada last väiksemate ostude puhul kaardiga maksma, et vältida korraga suurema raha väljavõtmist pangaautomaadist.

Kokkuvõttes tekitab rahavahetus mõnevõrra segadust ja kuklakratsimist meie kõigi jaoks, nii ka laste jaoks. Arvestagem sellega ja püüdkem neid aidata juba praegu, et muret ja arusaamatusi uue aasta alguses võimalikult vähe oleks.