/nginx/o/2015/09/01/4443121t1h8e53.jpg)
Kümme aastat otsisid majandusministrid võimalusi, kuidas parvlaevaliiklust riigi kätte saada. Kui see lõpuks õnnestus, lahvatas altkäemaksuskandaal. Nüüd otsitakse poliitilist vastutajat. Vaata ajajoonelt, milliseid otsuseid viimase kümne aasta jooksul ministrid vastu võtsid.
Paljud on leidnud, et riik maksab ärimees Vjatšeslav Leedole selle eest liiga palju ning riigil oleks mõistlikum teenust ise pakkuda. Kuna koostöö Leedoga ei ole õnnestunud, siis otsustati riigile laevad osta ja Tallinna Sadam neid opereerima panna. Nüüd aga selgus, et Tallinna Sadama juhid on parvlaevu ostes võtnud altkäemaksu ja kõik lepingud tuleb uuesti üle vaadata. Otsitud on ka poliitilist vastutajat.
Panime kokku ajajoone, et näha, kuidas parvlaevaliikluse saaga viimasel kümnel aastal arenenud on ja kes oli iga suurema otsuse ajal majandusminister.
Klõpsa ministritel:
Edgar Savisaar (Keskerakond)
Meelis Atonen ja Edgar Savisaar. Foto: Peeter Langovits
Eelmine majandusminister Meelis Atonen astus tagasi, kuna soovis Vjatšeslav Leedo monopoli saartevahelises parvlaevaliikluses lõpetada. Ta pingutused kukkusid läbi ja maksid talle ametikoha. Vahepeal jõudis olla aastakese majandusministri ametis ka Andrus Ansip. Minister Edgar Savisaar aga kuulutab novembris välja parvlaevaliinide vedaja hanke. Kuna aga ainsana regioonis on olemas sobivad laevad hanke võitmiseks Saaremaa laevakompaniil, siis oli algusest peale selge, et ükski teine firma konkursil ei osale.
.
Hankel osales ja võitjaks kuulutatigi Väinamere Liinid, mis oli Saaremaa laevakompanii tütarfirma. Aastane dotatsioon suurenes 91 miljonilt kroonilt 100 miljoni kroonini.
Väinamere Liinid jätkasid uue kümneaastase veolepingu alusel mandri ja saarte vahelise laevaliikluse opereerimist.
.
Juhan Parts (IRL)
Juhan Parts 2009. aastal majandusministrina. Foto: Liis Treimann
Juhan Parts ütles, et 2016. aasta lõpuks omab riik piisavalt laevu, et ise Saaremaa ja Hiirumaa vahel opereerida. «Me käsitleme laevu teatud mõttes kui kinnisvara või infrastruktuuri ühte osa ja siis laevadele on võimalik korraldada operaatori konkurss,» sõnas Parts. Nendega opereerimiseks korraldatakse konkurss. Ta selgitas, et laevade hankimiseks on kaks võimalust: kas laevad ehitada või osta. Parts märkis, et majandusministeeriumil on Vjatšeslav Leedo laevafirmaga hea koostöö. Hiljem on spekuleeritud, et Parts pidas pikalt läbirääkimisi seniste liinil olevate parvlaevade riigile ostmiseks.
.
Urve Palo (SDE)
Urve Palo majandusministrina 2014. aastal. Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane
Valitsus otsustas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutab juunis välja riigihanke operaatori leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Sellega loobuti esialgsest kavast soetada praamlaevad ja korraldada laevaühendust riiklikult. Vastavalt valitsuse otsusele peab hankel osalema aga ka riigile kuuluv AS Tallinna Sadam.
Palo mõistab, et otsus loobuda eelmise valitsuse plaanist kuulutada Hiiumaa ja Saaremaa vahel sõitvate laevade ehitamiseks välja konkurss ei ole populaarne, kuid ministrina peab ta mõtlema pikemas perspektiivis. «On oluline, et hange hõlmaks korraga laiemaid valikuvõimalusi – lauale jäi nii laevade ostmine kui ka operaatorhange. Seega, kui Tallinna Sadam saab reaalsed pakkumised ehitamiseks ja kui see on riigile soodsam, valime selle. Vaid nii saame tagada, et praamiliiklus ei seisku ka aastal 2016, kui lõpeb praegune leping Saaremaa ja Hiiumaa liinide teenindamiseks.»
Mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamise hankel osales vaid Väinamere Liinid, kuid nad ei vastanud kvalifitseerimistingimustele. Seega otsustas MKM alustada otseläbirääkimisi Väinamere Liinide ja Tallinna Sadamaga. Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand ütles, et nõukogu kohustas neid septembrikuu jooksul intensiivselt laevaomanike ja -ehitajatega otsekõnelusi pidama ja esitama nõukogule laevade ostupakkumised 30. septembriks. Kuu lõpuks oli sadamal nelja laeva tarnimeseks eelkokkulepped sõlmitud ja otsustati teha pakkumine.
Parvlaevaühenduse korraldamise hankele kvalifitseerusid nii Tallinna Sadama tütarfirmade ühispakkumus kui ka Väinamere liinide pakkumus. Kuu keskel teatas MKM, et hanke võitis Tallinna Sadam, kelle pakkumine oli madalama hinnaga ja paremate laevadega. 31. oktoobril teatas sadam, et sõlmis laevade ehituseks lepingud Remontowa Shipbuildingu ja Sefine Shipyardiga.
.
Kristen Michal (Reformierakond)
Selgus, et omanikud viivad Saaremaa ja mandri vahel sõitnud parvlaevad sügisest sõitma Saksamaale ning lepingu lõppemiseni võetakse kasutusele vanemad laevad. Michal kutsus Leedo vaibale ja sõnas pärast kohtumist, et Leedol on täielik õigus otsida oma parvlaevadele uut tööd, kui on näha, et nood seisma jäävad. Vanad laevad on toonud saartevahelisel liikumisel kaasa aeglasema teeninduse ja pikad järjekorrad.
Kristen Michal. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht
Kaitsepolitsei peab altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni Tallinna Sadama juhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili. Prokuröri Laura Feldmanise sõnul kahtlustatakse Kiili muu hulgas parvlaevade soetamisel altkäemaksu võtmises ning uurimisel tehakse koostööd välisriikidega, sh Poolaga, kus valmivad kaks tellitud parvlaeva. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal kinnitas, et tema ministrina, ministeerium ja Tallinna Sadam võtavad vastutuse selle eest, et praamihange jõuaks õigeks ajaks valmis.
Tallinna Sadam peaks võtma üle parvlaevaliikluse opereerimise mandri ja saarte vahel.
.
/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)