Kredex sai hiljuti pool miljardit krooni lisaraha, sest ettevõtete laenusoovide garanteerimiseks omakapitalist enam ei piisanud. Ühelt poolt näitab see pankade konservatiivsust, teisalt aga on märk elavnevast majandusest.
Kredex on uhke Dneprovskaja Pristani üle
31. oktoober 2010, 01:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kredexi juhataja Andrus Treier, riigikontrolli ettevõtlustoetuste audit ütles, et toetustel puudub makromajanduslik mõju. Kas te jagate seda arvamust?
Õigus on tõenäoliselt mõlemal poolel. Toetuste süsteem on väga väike osa sellest, mida riik teeb ettevõtluse heaks. Väga tähtis on suur pilt: äriajamise keskkond ja kehtivad seadused ning euro tulek. Riigikontroll leidis, et toetuste maksmise mõju selgelt välja ei joonistunud. Keegi ei kahtle, et toetuste süsteem peab olema, aga see ei pea olema selline nagu vanemates Euroopa riikides, kus makstaksegi ettevõtetele peale.
Kredex tegutseb põhimõttel, et riik paneb ühel hetkel kapitali sisse ja selle kapitali baasilt püütakse luua tooteid. Finantstoodete loogika on selles, et tasuta raha ei anta, kõik, mis antakse, küsitakse ka tagasi. Laen võib olla kallis või odav, aga ilma põhjuseta seda keegi ei küsi.
Toetuste puhul on alati see oht, et kui midagi antakse, siis miks mitte seda küsida, kui ettevõte vähegi toetusele sobib. Kuna raha on vähe, siis ei saagi toetusi jaotada nii, et kõik rahul oleks. Eks sinna see koer maetud ongi.
Riigikontroll leidis, et eksporditoetusi saanud ettevõtted oleks eksportinud niikuinii. Kas see väide peab vett?
Toetuste puhul ei peaks avatama ühte ettevõtet, vaid laiemat pilti, mida toetused kaasa toovad. Kredexi puhul paljud ettevõtted ei tajugi, et Kredex neid toetab. Pangast võetakse laenu ega teata meie abist. Riigikontrolli auditis arvasid paljud ettevõtted, et nad saaksid oma projekte teostada ka abita. Ma arvan, et tegelikult ei saaks.
Pangad teavad väga täpselt, kus on see tükk, mis puudu on, milleta projekti teostada ei saa, ja see puuduolev tükk võetakse tihti Kredexist. Ettevõtja ei pruugi seda tähelegi panna, sest asju aetakse otse pangaga.
Teie kõige riskantsem investeering oli Hillar Tederi Dneprovskaja Pristani projekti. Kas avamisel käisite?
Käisin, avati, uhke, soovitan.
Kas Tederi projekt on teie kõige uhkem edulugu?
See on kõige suuremat kõlapinda leidnud projekt. See oli suur risk. Mis seal salata, ega see projekt lihtne polnud. Kõik me teame, mis Ukrainas toimub. Finantseerijad tõmbusid tagasi ja projekti teostamine läks päris raskelt. Praegu on kõik meie tagatud asjad tagasi makstud, selles mõttes on kindlasti edulugu.
Tederi seltskond ajas asja väga hästi, oleks saanud ka nii ajada, et väga hästi läinud ei oleks. Meie risk oli õigustatud. Meie tagatisel oli viis Eesti ehitajat, kes said seal tööd. Peale selle mõned projekteerimisfirmad, kes ei olnud meiega seotud.
Need firmad panid Kiievisse uhke maamärgi maha. Seal tehti mõned lahendused, kus viimased ehitusstandardid pärinesid aastast 1982. Vahepeal ei ole keegi nende vastu huvi tundnud ega neid uuendanud.
Kredex saab lisakapitali 500 miljonit krooni, millele see kulub?
2008 oli 360 miljonit krooni ettevõtete laene, mida käendasime. 2009 oli 804 miljonit. Selle aasta esimese kuue kuuga oleme käendanud 513 miljonit krooni laene. Laenud on meil tavaliselt kahe-kolmeaastased.
Tagatisportfell on jõudnud 1,4 miljardi krooni piirimaile ja seda piiri on vaja tõsta. Meil oli vaidlus selle üle, kas peaksime andma rohkem tagatisi või peaksid pangad muutuma avatumaks. Meie arusaam on see, et kui ettevõtete tagatiste väärtus on kukkunud 40-50 protsenti, siis pangad ei saagi laenu anda, sest nad pole riskikapitali ettevõtted.
Kui ettevõtete käive on ikkagi kukkunud, siis kasvada saabki laenugarantiide abil. Ettevõte saab raha ja pank garantii, et kui midagi läheb halvasti, siis oma rahast nad ilma ei jää.
Pangad püüavad ju pigem portfelle kokku tõmmata kui uusi laene anda?
Õhus on märke pankade konkurentsi kasvust. Viimased poolteist aastat pole olnud pankade konkurentsi projektide pärast. Praegu aga teevad vähemalt kaks panka parematele projektidele oma pakkumise. Meie tagatis maksab keskmiselt kaks protsenti aastas.
Ettevõte ei saa sellest mingit kasu, kui temal läheb kehvasti, siis meie maksame pangale, mitte ettevõttele. Seega ettevõte ega ka pank pole huvitatud meie kasutamisest ja püüab projektides meie osa teha võimalikult väikeseks, et muuta finantseerimist odavamaks. Kui mõni aeg tagasi olid ka laenuintressid 10 ja üle selle, siis praegu on intressid viie-kuue protsendi juures mõne projekti puhul. Meie garantiid püütakse kasutada laenu andes võimalikult vähe.
Laenuturg ei toimi praegu hästi, aga ei saa öelda, et üldse laenu ei saa. Meie maht on 300-400 ettevõtet aastas, meie osakaal laenuportfellist on kusagil viie protsendi juures. Pankade poliitika on erinev ja eri sektorite suhtes on erinevad reeglid. Kinnisvara laenu ei saa ja ka transport on see haru, kus ollakse väga ettevaatlik.
Statistikaamet rõõmustab meid alatasa teadetega, et eksport kasvab, mis loob Eesti ekspordivõimekuse?
Me oleme seotud Rootsi, Soome ja Saksamaa majandustega. Puidusektorist ei saa üle ega ümber. Horizoni paberitööstus ekspordib suhteliselt edukalt. Meie elektroonika-, masina- ja metallitööstus on tugevalt seotud autotööstuse ja mõne teise sektoriga.
Kui Rootsil läheb hästi, siis läheb ka meil hästi. Eesti tugevus on see, et ettevõtted suutsid kiirelt kohaneda, liigse koorma maha raputada, palku on vähendatud nii, et pole olnud ühtegi streiki. Mujal Euroopas ei oleks see mõeldav.
Paindlikkus on suur pluss ning mitu tootmisettevõtet on liikunud Rootsist ja Soomest siiapoole.
Kas Kredex majandab end kasumiga?
Meie tegevustulu on 30-40 miljonit krooni aastas. Vaatamata kahjude kasvule oleme majandanud end kasumiga. Mullu kaks miljonit, üle-eelmisel aastal 7 miljonit. Välja makstud on 125 miljonit üldse kokku ja 135 miljonit eraldisteks tulevaste kahjude katteks. Meie laenuportfellist umbes kümme protsenti on kehvemad projektid. Kahjud on olnud mõõdukad, mis on ka natuke üllatav.
Mis on kõige suurema kahjumi toonud?
Puidusektori portfellis on meil kahjud 13 protsenti, teised neli kuni kaheksa. Meil on nii edulugusid kui ka kehvemaid lugusid. Puidusektoris on nii mõnigi meie toetatud ettevõte pankrotti läinud.