Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots rääkis intervjuus Otsustajale, miks tema alluvad ootasid veebruarikuus telkijaid ukse taha, et elektribörsi hinnahüppe põhjustas kauplejate lihtsameelsus ning vihjas sellele, et Oliver Kruuda püüdis konkurendi kaupu boikoteerida.
Kui tihti te ise piima ostate?
Ma ei ole väga suur piimajooja, võib-olla nädalas korra. Olen mugav inimene, ei osta kilepiima, vaid pakipiima, et see külmkapis ümber ei läheks.
Kas konkurentsiamet käis Selverit ja Teret läbi otsimas? Küsin seda sellepärast, et prokuratuur ütles, et teostati erinevaid menetlustoiminguid, kuid keeldus ütlemast, milliseid neist.
Jah, käis. Meie töötajad käisid kontoris. Kuna menetlust juhib prokurör, siis ma ei saa öelda, kas nad seal asju ära võtsid.
Samal päeval, kui teie töötajad Selverit läbi otsisid, langes piimahind Selveris ühe krooni võrra.
Väga tore! See on hea uudis, kui keegi laseb hinda alla.
Kas kartell on õige öelda selle kohta, mida te seoses Tere ja Selveriga uurite?
See on tüüpiline kartell. Kõige lihtsam kartell on hinnakokkulepe, aga erivariant on mingi grupi tootjate tekitatud boikott kolmandale tootjale.
Mida te selles asjas olete avastanud?
Menetlus on pooleli, ma ei saa mitte midagi kommenteerida. Kriminaalmenetluse juht on prokurör ja tema saab seda kommenteerida.
Ma teadsin, et seda ütlete, kuid küsisin sellepärast, et Tere ja Selver on suured ja tuntud ettevõtted, üks neist ka börsil. Kuna kõik teavad, et midagi uuritakse, aga keegi ei avalda, mida leitud on, siis kahtluse all olevad ettevõtted väidavad, et prokuratuur ja konkurentsiamet põhjustavad oma katteta kahtlustustega suurt ärilist kahju. Te ju annate aru, et kahe suure firma mainekahju on olnud märkimisväärne?
Kahtlemata. Aga kriminaalmenetluse protsess on täpselt kontrollitud ja juhitud. Kriminaalasja algatamiseks peavad olema vastavad tõendid. Meie võime minna igasuguse materjaliga, aga see on prokuröri otsustada, kas ta peab mingeid tunnistusi või ütlusi põhjendatuks, et üldse algatada uurimine. Prokurör otsustab, aga nalja pärast kellegi suhtes kriminaalasja ei algatata.
Kui palju ametis inimesi on, kes tegelevad kartellikuritegudega?
Järelevalveosakonnas on kümmekond inimest.
Mis selle osakonna eelarve on?
Ameti eelarve on 28 miljonit, see jaguneb kolme teenistuse vahel.
See teeb üheksa miljonit?
Me ei pea teenistuse põhist eelarvet. Meil on 55 töötajat, jagame eelarve töötajate arvuga, siis saame õige summa.
Kümme inimest ja umbes viis miljonit krooni aastas. Tere käive kujuneb sel aastal peaaegu kahe miljardi krooni suuruseks.
Eesti riik on väike ja sellised on Eesti riigi võimalused. Eestis ei saa suuremat ametit üleval pidada. Peame sellega hakkama saama. Oleme oma tööd teinud nii hästi kui oskame.
Lootsin, et ütlete, et see ei ole piisav.
Ei ole mõtet nuriseda, see ei vii kuhugi.
Mul on väga keeruline ette kujutada, et ametnik, kelle kuupalk on 20 000 krooni, läheb vahele võtma näiteks Oliver Kruudat…
Hea ametniku brutopalk on 20 000 – 25 000 krooni. Aga miks ta ei lähe, kui on motiveeritud ja teeb oma tööd hästi ning tahab Eesti riigi eest seista. Te enne küsisite, et miks me tegime taastuvenergia analüüsi, kuigi teadsime, et enne valimisi võib sellel olla poliitiline mõju. Eks me teeme oma tööd nii hästi kui suudame. Meil on eetiline kohustus Eesti riigi ees Eesti riiki paremaks teha.
Nii et päeva lõpuks jääb ainult teadmine, et olete midagi Eesti riigi heaks ära teinud?
Ma ei ütleks, et meie ametnike 20 000 – 25 000 kroonine brutopalga tase nii katastroofiline oleks.
Küsime siis nii, et kas konkurentsiameti inimeste kvalifikatsioon on piisav, et tabada näiteks Statoili-sugune firma keelatud kokkuleppelt?
Meil on küllalt hea kvalifikatsioon kartellide menetlemiseks, majandusanalüüside tegemiseks ja hinnaregulatsiooni teostamiseks. Meil on tugev know how.
Ma ei võtnud asjata Statoili nime suhu, keskmine eestlane usub, et just nimelt kütusefirmad on sõlminud hinnakokkuleppe.
Konkurendi hinna jälgimine ei ole keelatud. Kuritegu oleks ühine hinna tõstmise või langetamise kokkulepe.
Kui kaua leebusprogramm on Eestis kehtinud?
Lühikest aega, selle aasta veebruarist.
Kas teil 1. veebruaril oli järjekord ukse taga?
Ühtegi telki ei olnud. Alluvad arutasid veel, et meie kõrval on endise
8. keskkooli jalgpalliplats, kus oleks saanud telkida, aga ühtegi ei olnud.
Kas see on linnalegend, et kui mõnes teises Euroopa riigis leebusprogramm kehtima hakkas, siis oli konkurentsiameti ukse taga järjekord inimestest, kes tahtsid tulla teatama keelatud kokkuleppest? Leebusprogramm vabastab teatavasti esimesena kaebama tulnud firma vastutusest.
Ma ei ole kuulnud, et kusagil oleks olnud järjekord ukse taga. Aga meil on käidud pärast leebusprogrammi kehtima hakkamist rääkimas sel teemal.
Kui palju on inimesi, kes on tulnud leebusprogrammi tõttu teatama keelatud kokkuleppest?
Ma ei oska seda öelda, ma pole statistikat teinud, aga neid on olnud piisavalt.
Edgar Savisaar ütles, et Eesti Energia hinnatõusu soov oli osav poliitlavastus.
Mina küll seda ei ütleks, mulle pole poliitiliselt keegi mõju avaldanud. Hinnatõusutaotlus toodi selle aasta aprillis, kui ei olnud üldse juttu poliitikast. Meie tegime oma seisukoha septembri algusest, ka siis ei olnud poliitikast juttu. Teeme oma tööd olenemata valimistest.
Te näete Eesti Energia kontserni tütarfirma Jaotusvõrk majandustulemusi. Kas tariifimäära muutumatuks jäämine tähendab ettevõttele suure kahjumi tekkimist?
Ei tähenda. Räägime suhteliselt väikestest summadest. Eesti Energia jaotusvõrk müüb teenust umbes 7 GWh aastas. Üks sent tasu tähendab ettevõttele umbes 70 miljonit krooni.
Nad soovisid tõsta hinda 12 senti?
Eesti Energia soov oli väga-väga ülepaisutatud. 12 senti oli ajakirjanduses ülepaisutatud, sinna oli ilmselt lisatud ka käibemaks. Eesti Energia soovis tariifi tõsta 9 senti, käibemaksuta.
See oleks neile tähendanud lisaraha 630 miljonit krooni aastas?
Suurusjärk on õige.
Eesti Energia sugusele ettevõttele on see peenraha?
Mitte päris peenraha. Eesti Energia käive on kümme miljardit krooni. Ütleme, et kopikast ei ütle keegi ära, aga see ei ole ka midagi tapvat.
Ja järgmisel aastal toimetab Eesti Energia äriüksus samade hindadega rõõmsalt kasumlikult edasi?
Jah, ega see Eesti Energiat väga palju ei mõjutanud.
Teine kuum valimiskampaania teema on taastuvenergia toetus. Miks te olete veendunud, et see on liiga kõrge?
Kui riigikogu seda eelnõud aastal 2007 arutas, siis eeldati, et elektri turuhind on 31 senti kilovatt-tunni eest. Selle järgi kujundati toetuse määr. Leiti, et rohelise elektri müüja peaks saama oma kauba eest 115 senti, sellest lahutati tollane turuhind ja saadi toetuseks 84 senti. Vahepeal oleme saanud elektribörsi liikmeks. Soome elektribörsi viie viimase aasta keskmine hind on 63 senti.
Elektribörsi hind on väga heitlik.
Hind kõigub börsil, aga pika perioodi keskmine on 63 senti. See tähendab, et praegune toetuse arvestus on valel alusel, sest ettevõtjad müüvad börsihinnaga, mitte suletud turu hinnaga.
Kui kasumlik rohelise elektri tootmine on?
Mõnel oli ligi 40 protsenti, mõnel 25, mõnel 15-16.
Kas see on liiga kõrge?
Kahtlemata, subsideeritud tootmise puhul on maailma keskmine elektri tootmise kasumlikkus 10-13 protsenti.
Kriitikud ütlevad, et konkurentsiameti analüüs on vildakas, sest analüüsib vaid kõige edukamaid tootjaid.
Meie analüüs valis ettevõtted, mis annavad 90 protsenti rohelise elektri toodangust. Eestis on 60 rohelise elektri tootjat, nende kõigi analüüsimine on meeletu töö. Erinevatest rohelise energia tootmise liikidest valisime ettevõtted, kes annavad suurima osa toodangust.
Ajakirjanduses oli juttu ühest vesiveskist, kus ei tulda toime. Veski omanik peaks esmalt kulud eristama. Ma arvan, et ta tegeleb mitme alaga, turism ja muud asjad, aga kulud-tulud ühes potis. Mõnel üliväiksel tootjal võivad olla suured kulud, aga selliseid peaks pigem toetama regionaalvahenditest, mitte elektrihinnast.
Erinevalt elektrihinnast on peaminister ja tema erakonnakaaslased erakordselt skeptilised teie ettepanekute suhtes?
Majandusminister pooldab, peaminister… ma ei tea, ma loodan, et valitsus selles suhtes midagi ette võtab. Aga kahtlemata on see poliitiline otsus. Konkurentsiameti asi on tähelepanu juhtida, otsuse teevad erakonnad ja poliitikud. Parlament teeb otsuse.
Kas te ei pelga, et teie töö ja amet satub niiviisi valimiskampaania aegse mängukanni rolli. Te võite kõik kaotada.
Ma pean tegema oma tööd hoolimata sellest. Energiatoetused on kuum teema ja me peame sellega tegelema. Aasta tagasi tulime välja ettepanekuga muuta ravimiseadust.
See ettepanek ei ole kuhugi jõudnud.
Ei ole. Tegime ettepaneku muuta pensionifondi vahetamise seadust. See on kuhugi jõudnud. Meie ülesanne ongi viidata probleemidele.
Miks ravimiseaduse muutmine on toppama jäänud? Teie ettepanek oli, et lihtsamaid ravimeid, nagu peavalurohi, võiks müüa igas poes.
Ma ei oska öelda, ju see on siis poliitilise tahte taga.
Poliitiline tahe tähendab seda, et ärimehed on vastavad poliitikud kinni maksnud?
Ma ei usu. Ma arvan, et on omajagu kartusi, mis takistavad ravimiseaduse muutmist. Apteekrite liit ja vastaspool argumenteerib sellega, et käsimüügi ravimite lubamine vabamüügis on inimesele ohtlik.
Kas meie ravimimüük jääbki igaveseks ajaks kahe hulgimüüja kontrolli alla või on meil seaduslikke võimalusi kontsentreeritud apteegituru lõhkumiseks?
Meie nägime, et käsimüügiravimite vabamüük aitaks turule uusi tegijaid. Muus osas on küllaltki raske häid ettepanekuid pakkuda. Aga käsimüügituru avamine loodetavasti tähendab seda, et mõni suurem hulgimüüja tuleks veel Eesti turule. Riiklikult ei saa välja kujunenud struktuuri lõhkuda.
Kuidas selline koondumine sai üldse juhtuda, konkurentsiamet oleks saanud seda ju takistada?
Mingil hetkel oleks endine konkurentsiamet pidanud sellele tähelepanu juhtima. Uus konkurentsiamet tegutseb aastast 2008 ja sama aasta kevadel keelasime järjekordse koondumise apteegiturul.
Minu kolleeg kommenteeris teie toonast keeldu teraselt, et apteegituru koondumise takistamisega on jäädud lootusetult hiljaks ja väikese ühinemise keelamine ei muuda enam midagi.
Jah, selles suhtes on tal õigus, aga me näitasime sellega oma suhtumist apteegiturul toimuvasse.
Rohelise elektri juurde naastes, Juhan Partsi eelnõu näeb ette ka seda, et kõik taastuvenergia tootjad läheksid teie ameti kontrolli alla. Kas see võib olla üks lisapõhjus, miks tootjad selle eelnõu vastu on?
Kahtlemata. Praegu pakutud skeemi puuduseks on, et see on administratiivselt väga kulukas. Riik peaks hakkama iga taastuvenergia tootjat kontrollima. Targem oleks määrata kõigile ühtne toetus ja lisada seadusse klausel, et kui mõni väiketootja ei saa sellega hakkama, siis on konkurentsiametil õigus määrata kõrgem toetus. Ma ei poolda majandusministeeriumi pakutud skeemi, kus amet peab tegema 60 tootja üle lauskontrolli. See ei ole mõistlik.
Mitu inimest peaks selleks palkama?
Ma ei oska öelda. Kümmekond vähemalt, võib-olla rohkem.
Milline oleks kompromiss? Praegu on 84 senti, kõiki pidevalt kontrollida on mõeldamatu, mis oleks mõistlik toetuse määr?
Kompromiss oleks siduda toetuse määr turuhinnaga. Seda ei ole raske arvutada. Oletame, et kuu keskmine börsihind oli 70 senti, tootjale on lubatud 100 senti ja kui börs on 70, siis tähendab see 30-sendist toetust iga kilovatt-tunni eest.
Ning ei mingit kapitali tootlikkuse kontrolli?
Jah. Mis puudutab uusi tootjaid, siis valitsus ja parlament peaks tugevalt kaaluma, kellele toetust maksta ja kellele mitte. Rohelisele ja tõhusale koostootmisele maksame umbes miljard krooni aastas juurde. Uutele põlevkiviplokkidele hakkame maksma 1,2 miljardit krooni aastas. Viie aasta pärast on toetusskeem kolm miljardit krooni, meie mahuga jagades tähendab see, et toetusteks kulub 35 senti.
Aga me saame ekspordivõimelise tööstusharu, sest toetuse võrra saab tootja soodsamalt välismaale müüa.
Aga mida saab sellest Eesti?
Kui suvel kasvas börsil hind mõneks tunniks 2000 euroni megavatt-tunni eest, kästi konkurentsiametil seda uurida.
Tehniline järelevalveamet ei tuvastanud Narvas pahatahtlikku rikkumist, seadmeid ei seisatud selleks, et manipuleerida elektrihinnaga. Väga suure tõenäosusega pahatahtlikku hinnamanipulatsiooni ei olnud. See oli noore börsi kauplejate rumalus. Peamine põhjus oli see, et ostjad ei pannud orderitele hinnapiiri.
Kahe aasta pärast lähevad kõik tarbijad börsile, kas hind kahekordistub?
Ei-ei. Praegu on hind umbes kroon ja 60 senti kodutarbijale. Reguleeritud turu elektrihind on 45 senti. Kui börsihind on tol hetkel umbes 65 senti kilovatt-tunni kohta, siis sellisel juhul saab tarbija koos käibemaksuga juurde umbes 24 senti.
Mis teid ennast motiveerib konkurentsiametit juhtima?
See on hea küsimus. Huvitav töö.
Te ju tunnete vastutust?
Tunnen. Töö on huvitav ja midagi saab ka ühiskonna jaoks teha.