Alal, kus parkimine oli lubatud vaid korteriühistu loaga, tekkis probleeme, sest parkimiskorraldaja sõnul olevat lube erinevaid ning parkida soovinud naise oma polnud sobilik.
Segase parkimiskorralduse tõttu määrati trahv
Naisterahvas parkis autot Tallinna Paasiku tänava parklas, kuhu oli seatud liiklusmärk «parkimine keelatud» koos lisatahvliga, millel oli kirjas: välja arvatud korteriühistu Kalda –Kose lubadega. Naise sõidukile oli paigaldatud KÜ Kalda–Kose antud luba, kuid sellegipoolest määras AS Ühisteenuste töötaja talle leppetrahvi.
Ühisteenuste esindaja leidis, et leppetrahv on põhjendatud, kuid rikkumise esmakordsust arvestades vähendas leppetrahvi suurust. Naine ei pidanud seda õiglaseks ning pöördus tarbijakaitseameti ning edasi tarbijakaebuste komisjoni poole.
Ühisteenuste esindaja väitel on erinevaid KÜ Kalda–Kose lubasid ning antud alal parkimiseks naisterahva luba tema arvates ei sobinud. Kuna parkimiskorra kehtestamisel ei olnud erinevaid KÜ Kalda–Kose lubasid piiritletud, siis võis parkida iga KÜ Kalda–Kose loaga.
Ühisteenuste esindaja viitas, et parklast eemale olid paigaldatud ka parkimistingimused, mis on kirjeldatud liiklusmärki täpsustavad ja viitavad erinevate Paasiku tänava majade numbritele. Parkimiskord kehtestatakse tulenevalt seadusele liiklusmärgiga. Tulenevalt paigaldatud liiklusmärgist ei rikkunud tarbija parkimiskorda, KÜ Kalda–Kose luba tühistas parkimiskeelu.
Tulenevalt liiklusseadusest tuleks parkimiskord kehtestada liiklusmärgiga, mis reguleerib parkimist, mitte parkimise keeldu. Parkimise keelu erandite kehtestamine märgist ja erandit sisaldavast tahvlist eraldi ei ole liikluskorraldusvahendi kasutamine viisil, mis on sõidukijuhile mõistatav ja liiklusseadusest tulenev.
Komisjonile esitatud tõendite põhjal ei rikkunud parkija pooltevahelist lepingut ja leppetrahvi nõudel puudub seega alus. Parklas ei ole liikluskorraldusvahendiga kehtestatud korda, mida naine oleks rikkunud. Komisjon otsustas, et Ühisteenused peab oma nõudest parkija vastu taganema.