Kas välismaal maksta kaardiga või sularahas?

Pangakaart. Foto: SCANPIX

Välismaal tasub üldjuhul maksta pangakaardiga, sest suuri sularahasummasid Eestist kaasa tuua pole turvaline ning välisriigis automaadist raha väljavõtmine on kulukas.

Välismaal kaardiga tasumisel määrab vahetuskursi rahvusvaheline kaardiorganisatsioon. Parasjagu Visa kaartidele kehtivat kurssi saab näha Visa Europe'i kodulehelt: www.visaeurope.com/fxcalculator/main.jsp. Krooni-euro kurss oli seal täna hommikul 15,680506. Seega näiteks 200 euro kaardiga maksmise kuluks osutub 3136,1 krooni.

Teine võimalus on vajalik valuuta sularahas Eestist kaasa võtta. 200 euro ostmiseks näiteks Tavidi valuutavahetuses kulub eilehommikust kurssi 15,685 arvestades 3137,0 krooni.

Kolmas võimalus on võtta sularaha välja välimaal pangaautomaadist. Kui 200 eurot välisriigis deebetkaardiga välja võtta, siis tuleb üldjuhul arvestada, et 3136,1 kroonile lisandub teenustasu, mis on tavaliselt 16 krooni ning lisaks 2,5 protsenti väljavõetavast summast (mõned pangad pakuvad ka soodsamat ristkasutustasu, kuid kõrgemat üldjuhul mitte). Seega summaarne kulu on 3136,1+94,4=3230,6 krooni.

Krediitkaardiga 200 euro sularahaautomaadist väljavõtmisel lisandub 3135,2 kroonile teenustasu, mis on tavaliselt 30 krooni ja 2,5 protsenti väljavõetavast summast (taaskord - mõned pangad pakuvad ka soodsamat ristkasutustasu, kuid kõrgemat üldiselt mitte). Kogukulu on seega 3136,1+108,4=3244,5 krooni.

Kõige odavam variant on antud juhul pangakaardiga maksmine. Samas mõnel päeval on valuutavahetuse kurss kaardiorganisatsiooni kursist natuke soodsam ning odavamaks osutub juba Eestis kroonid eurodeks vahetada ja sularahas kaasa võtta.

Erinevused kaardiorganisatsiooni ja valuutavahetuse kursside vahel ei ole aga tavaliselt suured. Seetõttu võivad ühe või teise variandi kasuks otsustamisel määravaks saada hoopis turvalisuse kaalutlused.

Pangakaart on üldjuhul sularahast turvalisem variant. «Rahakoti kadumisel saate pangakaardi sulgeda, kuid sularahast olete suure tõenäosusega ilma,» tõdes Swedbanki Eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.

Samas tuleb arvestada, et igal pool ei saa pangakaardiga maksta. «Kui Eestis on võimalik kõikjal maksta erinevate kaartidega, siis reisides tasub igaks juhuks rahakoti vahel hoida erinevate kaardiorganisatsioonide kaarte, et maksmisel mitte jänni jääda,» märkis Suitsu. Selleks, et Eestis väljastatud pangakaardiga maksta pole võimalik, tuleb valmis olla isegi näiteks Saksamaal. Mõnes kohas aga ei saa kaardiga tasuda väikseid summasid.

Valmis tuleb olla ka selleks, et vahel küsib kaupmees pangakaardiga maksmisel ostjalt lisatasu. Seda juhtub siiski väga harva ning kaupmehel on siis kohustus lisatasust teavitada. «Isiklikult mul on üks kord nii juhtunud Aasias,» märkis Suitsu. Tema sõnul oli tasu väike, pigem sümboolne.

«Krediitkaardi kasutamisel välismaal tuleb olla väga hoolikas ning kasutada seda maksmiseks kohtades, mille usaldusväärsuses olete kindel,» rõhutas Suitsu lisaks.

Inimene ei tohiks kindlasti lubada teenindajal pangakaardiga tema nägemisulatusest ära minna. Samas on võimalik kaardiandmeid kopeerida ka kliendi juuresolekul nii, et ta sellest arugi ei saa. «Kopeerimisseade võib olla selline, et teenindaja paneb kaardi sisse, teeb seal mingeid asju ja palub sularahas maksta, kuna kardimakse ei läinud läbi. Tegelikult aga toimus kaardi andmete kopeerimine,» selgitas Suitsu.

Kindlasti ei tohi tehingu ebaõnnestumisel anda kuskile oma allkirja. Terminal peaks kliendile väljastama tšeki, kus on kirjas, et tehing ebaõnnestus ning veakood. See tšekk on inimesele vajalik juhuks, kui tuleb tõestada, et tehing on tühine.

Tšeki saamine on eriti oluline, kui inimene on sisestanud oma kaardi pin-koodi. Kui ostja pole pin-koodi sisestanud, siis võib ta arvestada, et tehing on tühine, kuniks ta pole andnud tehingu kinnituseks oma allkirja.

«Kui inimese kaardiga on tehtud tehing, mida inimene pole kinnitanud, siis on tal hiljem õigus oma pangas see vaidlustada ja ta saab kõik kulud tagasi,» rääkis Suitsu. «Mul oli kaks sellist pettusjuhtumit ja mitte rohkem kui nädalaga need lahendati ning sain raha tagasi.»

Nii pin-koodi sisestamisel kui allkirja andmisel tuleb kindlasti ka kontrollida, kas makstav summa on ikka õige, ega sellele pole näiteks märkamatult mõnda nulli juurde lisatud.

Suitsu soovitas panga klienditoe number endale üles kirjutada ning vähimagi pettusekahtluse korral seda kasutada. Pank oskab soovitada, kas tuleks kaart ajutiselt bokeerida. «Tuleb arvestada, et oleks kaasas identifitseerimise vahendid, näiteks koodid, muidu pank seda kaugliini pidi ei saa teha,» lisas Suitsu.

Veel märkis ta, et kui inimene peaks reisil mingil põhjusel rahahätta jääma, siis raha on võimalik talle loetud minutitega saata Western Union või Money Gram ülekandesüsteemiga.