/nginx/o/2010/10/24/453867t1hcdc3.jpg)
Tänu üleilmsele majanduskriisile on täna tunduvalt tõenäolisem, et progressi mõõdikuna võetakse lõpuks ometi kasutusele «rahvuslik koguõnn» (gross national happiness, GNH).
Bhutani peaminister ja Coca-Cola: õnn on tõsine asi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii väidab salapärase Himaalaja kuningriigi Bhutani peaminister, kes idee 1970. aastail välja käis.
«Globaaltasandil huvi kasvab, eriti pärast majanduslangust,» ütles Jigme Thinley Financial Timesile. Eriline edu saatvat ülalmainitud mõtet Jaapanis ja USAs.
Thinley viibis Hispaanias, kus esines esimesel õnnekonverentsil, mille organiseeris senini vähetuntud Madridi Coca-Cola õnneinstituut. Ta kõneles täismajale sellest, et inimkond on end hävitamas ning tsivilisatsioon teel allamäge.
«Mul on kurb, et pean rääkima õnnest niivõrd tõsisel toonil,» ütles Thinley. «Aga õnn on üks väga tõsine asi.»
Viimastel aastatel on ebatraditsiooniliste progressimõõdikute kasutuselevõttu propageerinud mitmed valitsused ja prominentsed majandusteadlased, nende hulgas Richard Layard Londoni majanduskoolist. Nad väidavad, et sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasutamine rõhub mõttetule tarbijalikkusele, jättes tähelepanuta sotsiaalse heaolu ja keskkondliku jätkusuutlikkuse.
Kaks aastat tagasi palus Prantsuse president Nicolas Sarkozy Joseph Stiglitzil, Amartya Senil ja Jean-Paul Fitoussil asutada majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise komisjon (SMEPSP). Möödunud aastal valmis neil raport, milles sisalduvad 12 soovitust, kuidas progressi hindamist täiustada.
Thinleylt küsiti, kas alternatiivse ühiskondliku nägemuse propageerimine hiiglasliku karastusjoogitootja poolt korraldatud üritusel ei ole mitte perversne.
Peaminister vastas, et Coca-Colat ei asutatud küll altruistlikel motiividel, kuid et debatti toetades näitab ettevõte üles sotsiaalset vastutust.
Coca-Cola Hispaania osakond tunnistab, et õnneinstituut sai kolme aasta eest rajatud turustamise eesmärgil, kui tarbijaküsitlusest selgus, et hispaanlastel seostub Coke’i bränd ennekõike õnnega.
Samas osutavad firma tegevjuhid sellele, et kahepäevase konverentsi tulud – kuhu tulid kõnelema arstid, filosoofid ja staaralpinist Edurne Pasaban – lähevad lastele suunatud heategevuseks.
Thinley, kes on ise budist, pidas plenaarkõne teemal «õnn rasketel aegadel». Ta ütles, et majanduskriis on muutnud inimesed mõtlikumaks ja alandlikumaks, näidates ühtlasi, et viimaste aastate nn majandussaavutused olid paljuski illusoorsed.
«Meie majandusmudelid on ülimalt, sügavalt vigased,» ütles ta. «Nad ei ole jätkusuutlikud.»
Bhutan on alates 2007. ja 2008. aasta valimistest konstitutsiooniline monarhia. Kriitikud väidavad aga, et tegemist on jätkuvalt patroneeriva riigiga, võime süüdistatakse etniliste nepaallaste tagakiusamises ja massilises väljakihutamises.
Thinley tõrjus tagasi väited, nagu oleks Bhutani näol tegemist autoritaarse Singapuri mägise koopiaga.
«Kui me räägime õnnest, siis ei ole see kaugeltki mitte nii, et valitsus ütleb inimestele, kuidas õnnelik olla. Või et valitsus käsib neil õnnelik olla,» ütles ta Financial Timesile.
«Jutt ei käi õnne levitamisest või turundamisest. Ega ka mitte teatud mõttelaadi kujundamisest. Me peame lihtsalt inimeste õnneotsingutele kaasa aitama,» lisas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.