Seljataga on aasta, mil demokraatidest seadusloojad on lausa nahast välja pugenud, et leida viise, kuidas Wall Streeti finantskriisi eest karistada. Raske usukuda, et samalt tänavalt kord nimetatud parteile jõgedena raha voolas.
Wall Streetist sai vabariiklane
Enam mitte. On siis põhjuseks demokraatide leeri nukker väljanägemine või viha finantsreformi peale, aga igal juhul on pangad ja teised finantsasutused oma rahavood seekord valdavalt vabariiklastest kandidaatidele suunanud.
Investeerimispank Goldman Sachs on juba ammusest ajast üks Wall Streeti aktiivsemaid «poliitikuid» olnud. 2008. aastal andis pank senati ja esindajatekoja demokraatidele 423 000 dollarit, vabariiklastele aga ümmarguselt 236 000 dollarit. Tänavu on seis selline: vabariiklastest kandidaatidele 241 000 dollarit, demokraatidele 192 000 dollarit.
Valimiskampaaniate rahastamise eksperdid ütlevad, et nihe ilmnes tänavu pärast demokraatide poolt läbisurutud ulatuslikku Wall Streeti kapitaalremonti. Poliitiliste reaktsioonide uurimise keskuse Center for Responsive Politics analüütikute andmetel on finantsasutuste töötajad teinud käesoleva valimistsükli käigus kandidaatidele ja parteidele otseannetusi 63 miljoni dollari väärtuses. Juhtivad annetajad on Goldman, kust läks vabariiklastele 58 protsenti rahast; Elliott Managementi töötajad – 97 protsendi vabariiklaste kasuks; ja Morgan Stanley, mis kaldus vabariikliklaste poole 55-protsendilise ülekaaluga.
Elliott Management, mis kujutab endast Paul Singeri juhitud 17 miljardi dollari suurust riskifondi, tekitas paraja furoori, kui selgus, et New Yorgi peaprokuröriks kandideeriv vabariiklane Daniel Donovan sai oma kampaania tarvis nimetatud fondi töötajatelt iga neljanda dollari. Kokku laekus Donovanile Singerilt ja teistelt Elliottis 250 000 dollarit.
«Ma olen kõigile öelnud: ärge annetage minu kampaania heaks, kui te ootate vastutasuks erilisi teeneid. Sest seda lihtsalt ei juhtu,» ütles Donovan.
Elliott keeldus kommentaaridest.
Üks finantsteenuste sektori lobitöötaja Washingtonis ütles, et tagasipöördumine vabariiklaste rüppe peegeldab suurt pettumust Obama administratsioonis.
Üldiselt on poliitiliste annetuste summad vähenenud, ütles ta. Seda seetõttu, et pankurid ja teised finantstöötajad ei saanud nii palju boonuseid nagu minevikus.
Vabariiklastel võib aga siiski mõnes mõttes raskeks minna. Nimelt peetakse New Yorgi ja sellest tulenevalt ka Wall Streeti hääletajaid sotsiaalselt mõõdukateks. Seetõttu, ütles lobitöötaja, võivad paljud siiski oma rahakotte vabariiklastele mitte avada – kuna partei olevat kaldunud liiga tugevasti paremale.
Copyright The Financial Times Limited 2010.