Miks vajab ikkagi Telekomi mõõtu hiid idufirmasid?

Holger Haljand (vasakul) ja Valdo Kalm Foto: Andres Haabu / Postimees

Pea kõik maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted on võtnud tulevikuarenduste planeerimisel ja elluviimisel start-up väiketegijaid – investeerinud ideedesse, läinud suurte riskide peale, tihti eksinud ja põrunud ning kohati edu saavutanud.

Iga päev loeme uudiseid ka selle kohta, kuid üks või teine suurtegija on kulutanud miljoneid juba edu saavutanud idufirmade äraostmisele. Meenub viimase näitena jaapanlaste kätte läinud fits.me. Kas on ehk tehnoloogiahiidudel kauslikum säravaid ideid juba algusest nö kontrolli all hoida ja riskeerimine algusfaasis tuleb kokkuvõttes ikkagi odavam, kui hilisemaid edulugusid kokku osta?

Ka Eesti suurim tehnoloogiaettevõte Eesti Telekom pole erand ja on käivitanud VUNK-nimelise inkubaatori ja valmis eriliste tingimuste esitamiseta jagama tuhandeid eurosid.

Telekomi uute äride juht Holger Haljand toob tagamaade selgitamisel uute tuulte puhumise peapõhjusena välja asjaolu, et tuntud ja usaldusväärne bränd on nii tugevus kui nõrkus.

«Ühest küljest on tugeva brändi olemasolu hädavajalik kasumlikuks äritegevuseks konkurentsitihedal turul. Teisest küljest ei saa tugevad brändid – näiteks EMT või Elion – lubada endale katsetamisest tingitud ebaõnnestumisi, kuna kliendi ootused on kõrged ning pettumine suunaks ta konkurendi juurde,» selgitas Haljand.

Lisaks on väiketurgudel tegutsevate suurettevõtete innovatsioon pärsitud turu suurusest, kuna kulud tootearendusele ei pruugi tulu tagasi teenida. Sel põhjusel pole suurettevõtetel võimalik seada fookust nišitoodete arendusele, kuna meie koduturg piirneb Eestiga ning see ei võimalda nišiväärtust rahaks konverteerida.

Idufirmade fookuseks peaks aga olema just globaalselt skaleeritavate toodete arendus. Sealjuures võivad idufirmad eksida, kuna läbi proovimiste ja eksimuste luuaksegi parim võimalik väärtus kliendile.

«Näeme võimalust tugevdada teisi nõnda, et see tugevdaks ka meid. Kuna meie fookus on Eesti kliendi teenindamisel, siis otsime partnerlust, et puhuda tuul globaalsete ettevõtete purjedesse, mille väärtus avalduks meie Eesti klientidele,» selgitas Haljand.

Haljandi sõnul arutleti Telekomis koostöömudelit kavandades loomulikult ka selle üle, kas soovitakse algkapitali eest vastutasuks osalust või mitte. Osaluse taotlemise poolt oli lihtne kaalutlus: «Äkki läheb neil hästi?», vastu rääkis aga see, et idufirmad võivad sel juhul sumbuda meie korporatsiooni, loomata lisaväärtust kummalegi osapoolele.

«Seega jõudsime otsuseni, et kingime nii algkapitali kui mentorprogrammi materiaalset vastutasu nõudmata. Idufirmadelt, kellele kümne tuhande eurose toetuse välja maksame ning kuu pikkust mentorprogrammi pakume, me osalust ei nõua,» ütles Haljand.

Milles seisneb siis ikkagi selliste investeeringute puhul suurte tegijate kasu? Küsimus on muu hulgas ka uue mõtlemise toomises lõputute koosolekute, üüratute kooskõlastusahelate, pikaks veninud juhtimisskeemide ja kokkuvõttes ülivenivate arendusprotsesside käes vaevlevatesse suurettevõtete koridoridesse.

«Oma panusega soovime õppida ärksatelt ja innovaatilistelt idufirmade eestvedajatelt ning tuua start-up mentaliteet Eesti Telekomi,» tunnistas Haljand. «Vigadest õppimine, pidev muutumine ja piiritu usk oma ideesse on kõige suurem väärtus oma ettevõtmise käivitamisel. Seda panevad tähele ka investorid ja võimalikud koostööpartnerid ning selle põhjal tehakse tihti ka otsuseid. Kompetentsi saab kaasata ja arendada, aga kirg peab olemas olema.»

Kokkuvõttes: idufirmade arengut pidurdab ligipääs kapitalile ja ekspertiisile, suurettevõtteid väljakujunenud protsessid ja kliendibaasi ootustest tingitud väike eksimisruum. Koostöös saavad idufirmad ja suurettevõtted teineteise tugevustest kasu lõigata.

Telekom on valmis sealjuures minema ka nii kaugele, et juhul, kui idufirma on iseseisev ja Telekomil pole olulist rolli uue äri õnnestumisel, saab ta minna investeeritud raha tagasi maksmata täiesti iseseisvana maailma vallutama.