/nginx/o/2015/08/27/4422827t1h807b.jpg)
Kõik algas jaanuaris, kui Šveits devalveeris oma frangi. Frankides oli aga madalaid intresse otsides ligikaudu 550 000 poolakat võtnud kodulaenu koguväärtuses 38 miljardit USA dollarit. Pärast šveitslaste lüket kasvasid tagasimaksed viiendiku võrra.
Poola pangad värisevad valimiste risttules
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müts käes mindi valitsuse jutule, kirjutab Financial Times. Järgnes kuude kaupa kõnelusi, mis päädisid otsusega, et pangad ja laenuvõtjad jagavad lisakulu vennalikult pooleks.
Ühel kesköötunnil, kui seadus parlamendis juba peaaegu hääletamisele pandi, laekus opositsioonilistelt vasakpoolsetelt ettepanek kirjutada pankurite protsendiks 90. Selle poolt siis hääletatigi ning järgmisel hommikul kukkusid pangaaktsiad kolinal.
Analüütikute rehkenduste järgi saavad Poola pangad uue plaani käivitudes paari aastaga viie miljardi eurose obaduse.
Parasjagu on seadus Poola parlamendi ülemkoja ees. Pangad ähvardavad kohtuga.
Samas võib viimaste seis minna veelgi nutusemaks, kui oktoobrikuised valimised võidab oodatult parempartei Seadus ja Õiglus (PiS), kes on pakkunud välja idee kehtestada finantsasutuste varale 0,3-protsendiline maks. Rakendumisel kergendaks see pankade kukrut täiendava 1,4 miljardi dollari võrra.