Herilaste vastu võitlemiseks piisab müntidest või paberkotist

Herilane Foto: Elmo Riig / Sakala

Hiljemalt oktoobrikuuni tüütavad herilased veel, aga paari nipiga saab neist kergelt  lahti.

Augustikuus on herilased väga aktiivsed, sest siis on noored herilased täiskasvanuks saanud, vahendab Bild.de. Putukatele meeldib lisaks veel soe ja kuiv ilm ning nad toituvad asjadest, mida inimesed ka tavaliselt söövad. Herilased on aktiivsed kuni septembri või oktoobrini. Siis surevad tööherilased ära ja kuningannad kolivad talvekuudeks sisse sooja.

Kõik herilaste liigid pole agressiivsed, ainult paar-kolm liiki neist nõelavad. Inimesed on ka nende jaoks ebahuvitavad, ringi lennates otsivad nad pigem süüa. Herilased ei toitu ainult magusatest asjadest, nad käivad ka inimeste grillipidudel.

Kui herilane rahule ei jäta, siis ei maksa ringi joosta ja hüpata, vaid peaks püüdma rahulikuks jääda. Putukad ei ründa enne, kui nad tunnevad end ohustatuna.

Herilasi tappa ei tasu, sest nad on inimesele tegelikult kasulikud. Nad jahivad kärbseid, sääski, ämblikke ja muid putukaid, kes inimestele ebameeldivad või haigusi edasi kannavad.

Kuigi näljased herilased ei lase ennast söögi jahtimisel lõhnadest häirida, on ikkagi mõned asjad, mis vähemalt täiskõhuga herilasi eemale peletavad. Vase, tomati ja basiiliku lõhnad ei meeldi herilastele, seega võib kodus lihtsalt vaskmünte laua peale panna või näiteks istutada rõdule kumbki kahest taimest.

Kui läheduses ühtegi herilasepesa pole, siis võib paberkoti kokku kortsutada ja silmade kõrgusele üles riputada. Pruun pall meenutab herilaste pesa ning osa liike ei julge võõraste pesade juures olla. Seega otsivad nad ise automaatselt põgenemistee.