/nginx/o/2015/02/17/3775295t1h3456.jpg)
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on viimase poole aasta arengud on mõjunud Kreeka pankadele halvasti ja nende maksejõulisuse osas on tekkinud küsimärke.
Hansson: Kreeka pankade maksejõulisuse osas on küsimärke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulevikus muutub senisest olulisemaks Euroopa Keskpanga kui Euroopa Liidu ühtse pangajärelevalve asutuse roll Kreeka nelja suurpanga otsese järelevalvajana. Seni on tagasivaatavad regulatiivsed kapitali- ja maksejõulisuse näitajad olnud üsna head. Aga viimase poole aasta arengud on mõjunud pankadele halvasti,» kirjutab Hansson Eesti Panga blogis.
«Viivislaenud olid juba varem suured (2014. aasta lõpus mittetoimivate varade osakaal üle 40 protsendi), aga majanduse väljavaate halvenedes on veelgi kasvanud halbade laenude osa pankade laenuportfellides. See on tekitanud küsimärke pankade maksejõulisuse suhtes,» märgib Hansson.
Seetõttu on käivitunud kolmandas Kreeka abiprogrammis ette nähtud 10-25 miljardit eurot Kreeka pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks. «Seda ei hakata kohe kasutama, vaid tegemist on varuga,» kirjutab Hansson.
Rekapitaliseerimise vajaduse hindamiseks toimub Hanssoni sõnul järgmistel kuudel Kreeka pankade varade põhjalik hindamine ja tugevustestide korraldamine. Euroopa Keskpank juhib nelja suurema Kreeka panga hindamist ning väiksemate pankade hindamist viib läbi Kreeka keskpank.
«Euroala rahandusministrite otsusel võivad rekapitaliseerimise käigus oma raha kaotada Kreeka pankade aktsionärid ja võlakirjainvestorid, kuid hoiustajad on kaitstud,» märgib Hansson. «Kui rekapitaliseeritud Kreeka pangad lõpuks erastatakse, siis saab müügist laekunud tulusid kasutada Kreeka valitsuse võlakoorma vähendamiseks.»
Loe pikemalt Eesti Panga blogist.