/nginx/o/2015/08/26/4420381t1hc2cf.jpg)
Euroopa peab lõpetama ususõja võla üle, ütles Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron eile Berliinis.
Pariis võtab võlakriisi kui ususõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastasleeridena näeb Macron võlga taunivaid kalviniste ja vastutulelikke katoliiklasi – euroala konteksti kantuna peegelduvad siin sakslaste juhitud põhjapoolne eelarvedistsipliini leer ning võlgu elavad Vahemere maad.
Algatuseks süüdistas Macron kalviniste liiga jäigas lähenemises võlale, kirjutab Bloomberg Business. «Mõned rahvad, mõned liikmesriigid kukkusid läbi,» ütles Macron inglise keeles. «Nad ei austanud oma lubadusi. Nad peavad maksma selle eest oma elu lõpuni.»
Teises servas on aga katoliiklased ja «Prantsusmaa on kahtlemata sellel poolel» ning peab pillamist väidetavalt väiksemaks paheks, jätkas minister, mõtestades öeldu lahti: «Me kukkusime läbi, aga me käime kirikus, me selgitame olukorda ja võime alustada järgmisel päeval uut nädalat.»
Oma kõnes, mida vürtsitasid üleskutsed Prantsuse-Saksa ühtsusele (kohati saksa keeles) väljendas Macron veendumust, et lahenduseks võiks olla «tasakaal nende kahe lähenemise vahel».
Ta hoiatas, et kui vastaspooled endale majandus- ja rahanduspoliitilised kaevikud kaevavad ning positsioonidele kindlaks jäävad, tekib tõsine tõke tõelise ühtsuse teele.
Siis ongi tulemuseks sellised ebakõlad, nagu hiljutistel tippkohtumistel Brüsselis, kus kalvinistid kaitsevad karme eelarvereegleid ja katoliiklased pakuvad andestust reeglite eiramise eest. «Ja niiviisi, samm sammu haaval, leiti [küll] lahendus, aga viimasel hetkel,» avas Macron äsjase Kreeka kokkuleppe tagamaid.